Keskkonnaministeerium eitab jahimeeste väiteid, nagu võrdsustataks suuruluk metssiga muudetavas jahiseaduses seaduse mõistes väikeulukiga, märkides, et muudetav seadus säilitab senised erisused metssigade ja väikeulukite vahel, kuid laiendab maaomanikest jahimeestele võimalusi metssigade küttimisel ning sigade Aafrika katku (SAK) ohjamisel.
“Erinevaid muudatusi tehakse selleks, et seakatkust jagu saada, ning tuleb mõista, et ränga taudi tõttu on eriolukord, mis nõuab ka tavapäratuid otsuseid,” kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants reedel BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) presidendi Margus Puusti öeldut, et metssea väikeulukiga võrdsustamise korral ei võta jahimehed vastutust metssigade küttimise ja nende poolt tekitatud kahjude eest.
Minister lisas, et ministeerium teeb jahiseaduse muutmise eelnõule täpsustuse, mille kohaselt antakse maaomanikele metssigade küttimise õigus ainult SAK-i ohu levimise perioodiks.
Pomerantsi sõnul tulenes ministeeriumi ettepanek jahiseadust muuta arusaamast, et senised meetmed metssigade arvukuse vähendamiseks ei ole olnud tulemuslikud. “Ka varasematel aastatel on jahimeestel soovitatud nii keskkonnaameti, keskkonnaagentuuri kui ka maaomanike poolt metssigade arvukust oluliselt vähendada, paraku ei ole seda õnnestunud teha,” nentis Pomerants.
Minister selgitas, et seadusega lisavõimaluste loomine aitab kaasa seatud eesmärgi saavutamisele – metsigade arvukus võiks keskmisena olla kuni 1,5 siga tuhande hektari kohta, täna on see number üle kaheksa. “Jahimeeste esindusorganisatsioon ei saa jätta kõrvale fakti, et eelnõus kirjeldatud kohustus väljastada metssea küttimise lubasid ka maaomanikele puudutab eelkõige nende endi organisatsiooni liikmeid – jahti saavad pidada ikkagi ainult jahitunnistust omavad isikud,” lausus minister.
Samuti ei kao ministri sõnul jahindusorganisatsioonidel ega riigil kontroll metssigade arvukuse üle, kuna jahiloa maaomanikule või tema määratud isikule annab välja ikka endiselt jahindusorganisatsioon ise, kes säilitab sellega ka kontrolli jahilubade üle.
“Kuna peale kõnesolevat seadusmuudatust jääb metssiga endiselt suurulukiks, kehtib edasi ka nõue, et pärast jahiloa kehtivustähtaja lõppu tuleb luba kümne päeva jooksul selle andjale tagastada. Seega säilib kontroll küttimise üle,” ütles Pomerants. “Lisaks säilib ka jahiseltsi aruandekohustus kütitud isenditest üle riigile. Tõsi, seoses sigade Aafrika katku ohjamisega on aruandlust pisut karmistatud, kuna jahiseltsid peavad riigile igakuiselt andma aru kütitud ja surnult leitud metssigadest.”
EJS-i president Margus Puust ütles reedel BNS-ile, et jahimehed on vastu keskkonnaministeeriumi kavale võrdsustada suuruluk metssiga seaduse mõistes väikeulukiga ega võta jahisaeaduse sellekohase muudatuse korral vastutust metssigade küttimise ja nende poolt tekitatud kahjude eest. “Ministeerium on SAK-iga võitlemise raames riigikogule esitanud ettepaneku jahiseaduse muutmiseks, mille kohaselt suuruluk metssiga võrdsustatakse väikeulukiga,” sõnas Puust.
“Kavandatav muudatus tingib selle, et nii riigil kui ka jahindusorganisatsioonidel kaob kontroll nende üle, kes ka katku ajal soovivad hoida metssea arvukust kõrgel. Samuti tekib muudatusega oht taudi leviku laienemiseks, sest jahiseltsidesse mittekuuluvad isikud ei oma teavet, mis on organisatsioonidel. Tekib ka oht inimeste eludele, sest vintrelvadega toimub eri kinnistutel samaaegselt kontrollimatu küttimine ja riigi võimaluste vähenemine seakatku ohjamisel,” selgitas EJS-i president.
Ta toonitas, et metssea võrdsustamine väikeulukiga tähendab, et jahimehed ei saa endale võtta vastutust plaanitud arvu metssigade küttimise osas ja nende poolt tekitatud kahjude eest. “Õigused ja kohustused peavad olema proportsionaalsed. See vastutus jääb sellisel juhul maaomanikele,” sõnas Puust.
“EJS kindel seisukoht on, et kavandatav muudatus ei aita kuidagi kaasa eesmärgile viia alla metssigade arvukus ja selle tegelik eesmärk on SAK-i ära kasutada ühe huvigrupi huvides,” lausus Puust. “Selleks, et olla riigile vääriline partner ka edaspidi, on EJS juhatus jätkuvalt ja kindlalt seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi metssiga hakata võrdsustama väikeulukiga jahiseaduse mõistes.”
Puusti sõnul muudaks sellekohane seadusemuudatus kõigest kaks aastat tagasi kehtima hakanud jahiseaduse põhimõtteid, mis lepiti kokku pikkades vaidlustes ja diskussioonides. “Selline seaduse kergekäeline muutmine ei taga õiguskindlust ja destabiliseerib olukorda elusressursi kasutamisel ja SAK-i ohjamisel,” lisas ta.
Praegu on Puusti sõnul mittetulundusorganisatsioonidesse koondunud ja organiseeritud jahimehed EJS juhtimisel võtnud ühiskonnas vastutuse suurulukite hea käekäigu ja säästliku kasutamise eest, samuti metssea arvukuse alla viimise eest SAK-i tingimustes. “Selline seltsidele baseeruv ühistöö on euroopaliku Eesti ja demokraatia üks alustaladest. EJS juhatus ei pea õigeks, et suuruluki metssea saatuse üle saavad otsustada üksikud isikud oma erahuvidest lähtuvalt. Suurulukid peavad jääma ühiskondliku huvi ja kontrolli sfääri,” toonitas Puust.
Riik soovib SAK-i leviku tõkestamiseks küttida tänavu ligi 30 000 metssiga.
Baltic News Service
