Eestit on tabanud tõeline karuuputus, nii et otte võib kohata asulates ja taluõuedel, seene- ja marjametsast rääkimata. Miks neid korraga nii palju on ja kas on põhjust karupaanikaks?
Jaaniööl magasin ühel Aegviidu kandi taluõuel halvasti. Vähkresin vahetpidamata ja kuulasin ärevalt iga krabinat. Kartsin karu, kirjutab Eesti Päevaleht!
Kümmekond meetrit minu telgist eemal seisid mesitarud, kus alles nädalapäevad varem oli maiustamas käinud kohalik nuhtlusmõmmik. Nüüd oli mesilale elektrikarjus ümber veetud, aga kõhe oli ikkagi. Karu oli selle hoovi peal ringi hiilinud mitu korda.
Teateid kohtumistest karuga või nende silmamisest tuleb iga aastaga aina enam. Karu uitab peresõbra ja tema naabri hoovil Kolga kandis. Karu istub Lahemaal teepervel. Karu ja inimene kohtuvad ootamatult Viru rabas, mis rahvarohkuselt meenutab juba Tallinna parke. Aegviidu aleviku nuhtlusmõmmiku hiljutiste seikluste jäädvustusi on internet täis. Mis toimub? Kas karud on Eesti vallutanud?
Loe lähemalt Eesti Päevalehest.
