Enne uue biomaterjali mõõtmishooaja algust vaatame üle eelmise jahitrofeede mõõtmishooaja tulemused.
2023/2024 jahihooaja jooksul täienes Eesti jahitrofeede register ümmarguselt 950 uue kirje võrra, mis on 14% rohkem kui eelmisel 22/23 mõõtmishooajal.
Mõõtjate töölauale jõudis isendeid 12 kodumaisest ja 20 välismaisest loomaliigist. Isendite üldkoguselt lisandus kõige enam infot punahirvede sarvede tabelisse (212), sealhulgas jõudis möödunud hooaja jooksul tabatud pullide sarvedest mõõtmisele vähemalt 15%, mis on kõikide ulukiliikide arvestuses üsna hea tulemus.
Registrisse lisandunud materjali koguse poolest järgnesid metskits – 160 isendit, sealhulgas 113 ehk 2,5% hooaja jooksul kütitud sokkudest, metssiga 115 isendit, kusjuures 92 ehk 4% lõppenud jahihooajal kütitud täiskasvanud isasloomadest ja kobras – 112 ehk 2,4% hooaja jooksul kütitud kobrastest. Metskitse ja punahirve mõõdeti samas koguses kui mullu, põtra ja kobrast pisut rohkem ja metssiga jälle veidi vähem.
Suur töö ootab ees saamaks mõõtjate kätte kõikide ulukiliikide kohta oluliselt rohkem biomaterjali.
Biomaterjali mõõtmistulemused
Medaliskaala kõrgeima kategooria isendite koguse poolest, mis on populatsiooni seisundi oluline näitaja, oli edukaim koprakoljude valik – 41,7% kõikidest medalimiinimumi ületanud koprakoljudest ületasid kuldmedali künnise.
Pruunkaru biomaterjali kullaprotsent on küll kopra omast suurem (nahad 55% ja koljud 58%), aga mõõtmisele toodud isendite väikese koguse tõttu (15) pole karu statistilised numbrid representatiivsed.
Viimase viie aasta jooksul tabatud karude koljumõõtudest on andmebaasi jõudnud 17% ja huntidest 20% või kui võtta hundiprotsendi arvestusest maha erakordne 2021. aasta, mil registreeriti lausa 46% kütitud huntide koljumõõdud, siis 14% kütitud huntidest. Mõlemad näitajad peaksid aga olema oluliselt suuremad.
Metskitse ja metssea populatsioonide kvaliteeti illustreeriv kullatrofeede osakaal kõikide medaliskaala alampiiri ületanud trofeede hulgas, jääb märgatavalt alla nende liikide kõigi aegade keskmistele näitajatele (metskits vastavalt 11/19, metssiga 17/24).
Põdrasarvede registrisse lisandunud 91isendist 62 pärinesid möödunud jahihooaja jahisaagi hulgast (3,8% möödunud jahihooaja jooksul kütitud põdrapullidest). Registrisse ei lisandunud ühtki kuldmedaliväärset põdrasarve, mis iseenesest ei ole erakordne näitaja. Eesti registrit küttimisaastate põhjal vaadeldes jääb silma, et eriti suuri põdrasarvi lisandubki tavapäraselt aastas 0–4 isendit. Näiteks sarvekoguselt kõigi aegade kõige arvukamalt (104) põdrasarveregistrisse andmeid tootnud 2014. aastal lisandus andmebaasi 4 kuldmedalisarve ja kullaprotsent oli tookord 3,8. 2016. aastal, mil mõõdeti koguselt kõigi aegade kolmas medaliväärsete põdrasarvede hulk (82) oli kõigi aegade kõrgeim kullasarvede kogus (9), mis tõstis tolle aasta kullaprotsendi 11-le.
Muudatused kõigi aegade TOP 50 nimekirjas
Mõõdeti uus metsseakihvade Eesti rekord. Pärnumaalt 2024. aastal kütitud metssea CIC-i punktisumma on 141,43 p, mis ületab senist kaheksa aastat püsinud suurimat tulemust 1,4 punkti võrra.
Kopra puhul oli üheksa uut TOP-50 registrikannet, millest kaks esikümnes, sealhulgas suuruselt Eesti kõigi aegade teine kolju. Mägra puhul ka üheksa uut TOP-50 registrikannet, kährikul aga kuus uut registrikannet, rebasel viis uut, millest üks esikümne hulgas. Karude TOP-50 nimekiri täienes kahe kolju ja kolme naha andmetega. Punahirve TOP-50sse lisandus neli uut registrikannet, millest üks Hiiumaa sarv tõusis viiendaks.
Kolme uue trofeega sisenesid TOP-50sse metssiga, šaakal ja hunt. Metskitse esitabel muutus ühe isendi tulemuse võrra. Muutmata jäi põdrasarve ja arusaadavatel põhjustel ilvese topp.
Kahjuks ei jõudnud trofeemõõtjate kätte autoavariil või muul põhjusel hukkunud ilvese koljud, mida jahistatistilise aruande järgi registreeriti lausa 21 isendit.
Pöördumine jahiorganisatsioonide ja keskkonnaagentuuri poole
Palume jahiorganisatsioonidel leppida organisatsioonisiseselt kokku reegelis, et kõikide kütitud suurkiskjate, sealhulgas šaakalite ja hukkununa leitud ilveste koljud tuleb tuua jahiseltsi mõõtmisele.
Ulukipopulatsiooni kohta biomeetrilise info kogumise korraldamiseks ei ole vaja oodata riiklikku sundi, kuid oleks abiks, kui Keskkonnaagentuur peaks edaspidi oluliseks suurkiskjate ja šaakali koljumõõtude võtmist ning lisaks selle kohustuse iga-aastasesse seirematerjalide kogumise juhendisse. Samuti peaks Keskkonnaagentuur taastama ulukiseirejuhendis põdra- ja hirvesarvede mõõtmispäevadele toomise kohustuse.
Trofeemõõtjad on põhimõtteliselt valmis tulema jahiseltsidesse mõõtmisi tegema.
Lisaks tavapärastele ulukiliikidele palume nüüdsest, et väikeulukikütid tooksid mõõtmispäevadele kõikide tabatud nugiste koljud.
Kui ca 1500st hooaja jooksul kütitud nugisest, millele lisanduksid hukkununa leitud loomade koljud kasvõi 5% jõuaksid mõõtjate kätte, siis oleks see juba tõhus algus nugise andmebaasi loomisele.
EJS-i veebilehe trofeede alateemas leiate eelmise mõõtmishooaja andmetega täiendatud Eesti Jahitrofeede registri ja Eesti TOP 50 uuendatud nimekirja. Samuti on nüüdsest EJS veebilehelt leitav uus – 2024/25 jahihooaja biomaterjali mõõtmiste register, mis täieneb sedamööda, kuidas andmeid lisandub.
Anne Reitel
