Alates sellest, kui augustis tuvastati Sakla seafarmis sigade Aafrika katk (SAK), on maakonnas 13. veebruari seisuga tuvastatud taudi 125 loomal, 17 kütitud metsseal on taudi vastu moodustunud antikehad.
Kuigi mullu polnud linnast umbes kümne kilomeetri raadiuses katkusigu täheldatud, sai esimeseks kurvaks uudiseks 13. jaanuaril Aste jahipiirkonnast Unimäe külast kütitud siga, mille proovid osutusid SAK-positiivseks, kirjutab Meie Maa.
Nüüd on alust kahtlustada, et ka varem taudist vaba olnud Kärla kant peab sellest staatusest loobuma. Saaremaa Jahimeeste Seltsi tegevjuht Ive Kuningas kinnitas, et eile teatas talle Kärla jahiselts, et laupäevase jahi käigus leiti surnult kesik koos kahe põrsaga.
Kuigi proovid on alles ära saadetud ja tulemused pole veel teada, arvavad seltsi jahimehed, et ega seal suurt kaksipidi mõtlemist olla saa, mis oli seapere suremise põhjus.
Esimesed kolm katku surnud siga leiti Sakla seafarmist umbes kümne kilomeetri raadiuses ja järgmine juba 19. septembril Orissaare jahiseltsi maadelt Kavandi külast.
Esimesed antikehadega sead kütiti Pihtla jahipiirkonnast Matsiranna külast, neist üks põrsas 11. ja kaks põrsast 15. novembril.
Kokku on 13. veebruari seisuga tuvastatud kütitud sigadel maakonnas 59 korral SAK, millest 20 tänavu. Taudi tõttu on siiani leidnud oma lõpu 66 metsanotsut, neist 18 käesoleva aasta jooksul. Viimased leiti 6. veebruaril Pärsama jahipiirkonnast Tõre ja Nihatu külast.
Kütitud sigadest on antikehad tuvastatud 20 seal, neist 12 jaanuaris ja kaks veebruaris. Enim on antikehadega loomi tabatud Pihtla jahipiirkonnast – kaheksa ning Laimjalast seitse. Valjala jahipiirkonnast on kütitud kaks, Orissaare, Eikla ning Leisi jahipiirkonnast kõigist üks.
Viimased antikehadega sead lasti 3. veebruaril Leisi jahipiirkonnas Nurme külas ja 6. veebruaril Pihtla jahiseltsi jahimeeste poolt Tõlluste külas.
Loe lähemalt Meie Maast.
