Septembri lõpus toimunud ümarlaual otsisid Viljandimaa jahimeeste liidu (VJL) seltside esimehed võimalusi sõlmida sõraliste küttimiseks piirkondlikke kokkuleppeid.
VJL-i juhatuse esimehe Priit Vahtramäe sõnul on sõraliste asurkondade majandamiseks vaja ühtset lähenemist. „Näiteks viimased põtrade teadusuuringud näitavad, et ulukid on suhteliselt paiksed, mis teeb võimalikuks nende sihipärase ja suunatud küttimise“ ütles Vahtramäe. „siiski on ühe seltsi otsusest teha õigeid valikuid vähe, vaja on naabrite vahelisi kokkuleppeid.“ lisas Vahtramäe.
„Ehkki oleme ühise arusaama osas alles päris alguses, on ümarlaual arutatu aidanud kaasa juba pooltes maakonna seltsides valiklaskmises üksmeelt saavutada. Esimesed kokkulepped naaberjahiseltsidega on juba kirjalikult kinnitatud. Loodame, et kokkuleppeid tuleb järjest enam ja teaduspõhine lähenemine sõraliste arvukuse reguleerimisel saab meie kõigi ühiseks asjaks ja käitumisnormiks,“ kommenteeris Vahtramäe.
EJS juhatus on kinnitanud põtrade küttimisjuhendi, mis on saadaval siin.
Ümarlaual osalenud EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on küttimisvalikud meie endi teha. „Nüüd, kus näiteks põtrade arvukus on langustrendis on eriti oluline rakendada struktuurset küttimist.“ ütles Korts ja lisas, et „kui põdra käekäik peaks halvenema, siis pole meil süüdistada kedagi, sest vastutus lasub meil. Vahel nõuab valikute tegemine julgust ja karmimaid otsuseid, aga meil pole teist valikut,“ sõnas tegevjuht.
Lisaks sõraliste temaatikale tutvustas ümarlaual EJSi haldusspetsialist ja IT projektide koordinaator Karri Urban programmide Metsis ja Jahis arendusi. Nii näiteks ei pea alates järgmise aasta 1. jaanuarist enam jahitunnistust ega laskekatse tunnistust jahil kaasas olema. Neid kontrollitakse vajadusel läbi EJS-i elektroonilise andmebaasi Metsis. Järjest enam seltse väljastab uluki küttimislube läbi andmebaasi ja tulemas on teisigi uusi rakendusi nagu näiteks elektrooniline ulukivaatlusandmete esitamise võimalus.
