Norras on hunt kriitiliselt ohustatud liik, kellel lubatakse elada vaid nn “hunditsoonis” ehk Rootsi piiriäärsel maa-alal, mis moodustab 5% Norra territooriumist.
Teoorias peaksid Norra ligi 70-isendilisest hundipopulatsioonist hunditsoonis elavad isendid olema kaitse all, samas kui ülejäänutele peetakse jahti. See on nii siiski vaid teoorias. Vaatamata looduskaitseseaduses ja Berni konventsioonis sätestatud range kaitse nõudele, on Norra valitsus viimasel neljal aastal andnud loa ka hunditsooni huntide küttimiseks, hukates seal nende aastate jooksul kokku kuus karja. Nimelt on Norra kliima- ja keskkonnaministeerium leidnud, et neile sobib, kui hundikarju elab hunditsoonis vaid 4-6 ja mitte mingil juhul rohkem. Nende hinnangul on hundipopulatsiooni kriitiliselt ohustatud tasemel hoidmine “avalikkuse huvides” ning hundijahi lubamine kasvatavat usaldust valitsuse vastu. Seda vaatamata uuringutele, mis näitavad, et enamik Norra elanikkonnast (sh hunditsooni elanikest) on võsavillemi suhtes positiivselt meelestatud, kirjutab Laura Kiiroja Looduskalendris.
Norra loomakaitseorganisatsioon NOAH võttis 2020. aasta jaanuaris ette pika ja keerulise kohtuprotsessi, kuna nende hinnangul ei ole valitsuse otsused olnud Berni konventsiooni ja looduskaitseseadust arvestades seaduspärased. Tänavu 9. juulil 2021 andis Oslo Ringkonnakohus NOAHile võidu. Kohus leidis, et Norra valitsus ei ole taganud huntidele seadusega ette nähtud kaitset. Kohtus ei õnnestunud valitsuse esindajail tõendada, et hundid oleksid kohalikke ettevõtteid, inimasustust, üldiseid sotsiaalseid tegevusi või vabaaja- ja välistegevusi kuidagi negatiivselt mõjutanud. Samuti ei leitud, et kohalik elanikkond oleks hunte kuidagi eriliselt konfliktsena tajunud.
Loe lähemalt Looduskalendrist.
