Esmaspäeval, 14. märtsil toimus EJSi ja RMK esindajate vahel kohtumine, kus arutati tüüplepingu toimimist. EJS-i liikmed on RMK lepingutega elanud juba ligi kolm aastat ja on tekkinud esimesed kogemused. Samas on menetletud ka esimesed kahjud. Seltsi juhatus moodustas läbirääkimisteks RMK-ga töögrupi, kuhu kuuluvad juhatuse liikmed Toomas Kõuhkna, Raul Vahter, Rein Rosenberg, Jaanus Põldmaa ja tegevjuht Tõnis Korts.
Kohtuti RMK peamajas Toompuiestee 24 ja RMK poolt olid laua taga juhatuse liikmed Tiit Timberg ja Aigar Kallas, jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste ja metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Alustuseks tehti tutvustuse ring ja seejärel tõdeti, et tervikuna on lepingud toiminud ja suuri probleeme pole siiani olnud. Aigar Kallase sõnul on see oluline sõnum ja näitab, et koostöö riigi metsakasvatajate ja jahimeeste vahel toimib. RMK pool on tervikuna rahul ka jahimeeste tegevusega, mis on suunatud kopra ohjamisele. Seejärel tutvustas Toomas Väät RMK kahjustuse arvestuse põhimõtteid ja kogu seda tööd, mis kahjude arvestusel tehakse. Kokku on metsakorraldajaid 87. Inventeeritaks üksikeraldisi ja fikseeritakse kõik kahjud. Tegeletakse aga olulise kahjuga. Kahjustatud metsi on RMK kokku 75 920 ha, neist olulise kahjuga 26 785 ha. Palju on kahjustatud vanu kuusikuid, mis pärinevad ajast, mil põdra arvukus oli kõrge. Täna tekib kahjustusi vähem, sest söödabaas on parem ja arvukus põdral väiksem. Kalev Männiste sõnul võib RMK põhjal väita, et kahjustuste hulk väheneb.
EJS-i poolt demonstreeris Rein Rosenberg oma ettekandes kahjude käitlemist Valgamaa näitel, kus eelmise perioodil oli kahjude hulk suurim. EJS-i esindajate sõnul valmistab enim muret lehtpuude osa, mille taastamine on paraku kõige kallim. Samas haaba söövad kõik ja tõenäoliselt jäävadki sööma ka madalama arvukuse puhul. Teine mure koht on alad, mis langevad pidevalt ulukite kahjustuse ohvriks. Kas seal ei oleks mõttekas ehitada aedu või kasutada repellente, oli jahimeeste küsimus. Aedade ehitamine on kallis ja meie puidu väärtus on liialt madal, et kulusid katta.
Jahimeeste töögruppi juhtiv Toomas Kõuhkna uuris RMK esindajatelt ka seda, miks anti jälle RMK jahimaad aastaks ajaks rendile, mis on jahimeeste arvates liialt lühike aeg. RMK esindajate sõnul oli see nõukogu otsus nii talitada ja on loodud süsteem, et jahipidamist kontrollida ka töövälisel ajal. Eelmisel aastal lõpetati lepingud kahe isikuga, kes rikkusid RMK reegleid.
Kohtumine oli asjalik ja informatiivne mõlemale poolele. Otsustati, et jahimehed esitavad oma lepingu muudatusettepanekud RMK-le kirjalikult lähiajal.
