Novembrikuu juhatuse koosolek arutas aktuaalsete jahindusteemade üle

17. novembril toimus korraline juhatuse koosolek. See toimus hübriidkoosolekuna, osa juhatuse liikmeid oli kohapeal ja osa veebis.

Koosolekut juhtis Margus Puust ja päevakorras oli seitse küsimust ja sellekohast arutelu. Koosolek algas teeneka jahimehe, juhatuse liikme ja juubilari Tiit Tammsaare õnnitlemisega.

Põhiteema oli öösihiku võimaliku kasutuselevõtu alane arutelu

Teema tõstis eelmisel juhatuse koosolekul juhatuse liige Jaak Volmer ja seda on toetanud juhatuse liikmed Riho Breivel, Tiit Tammsaar ja mitmed teised. Teema professionaalseks käsitlemiseks olid palutud osa võtma eksperdid Aivar Alavere Politsei-ja Piirivalveametist ja Sven Põierpaas Siseministeeriumist. Andres Lillemäe tegi kokkuvõtte, kuidas kasutatakse öösihikut naaberriikides.

Jaak Volmer tegi ülevaate, miks öösihikute teema laual on ja mida sellega taotletakse. Tema sõnul on aeg küps, et EJS võtaks selles küsimuses oma seisukoha. Volmeri sõnul võiks kaaluda öösihiku kasutamist SAKi tingimustes riigi poolt antud ülesande täitmiseks- metssigade arvukuse piiramisel. Samuti võõrliigi kähriku, aga ka kopra ja karu küttimisel.

Ekspert Aivar Alavere tutvustas öövaatlusseadmete ja -sihikute teemat oma kogemuse põhjal. Kuna tal on ametialaselt tulnud teemaga kokku puutuda, siis on tal märkimsväärsed kogemused käsitletaval teemal. Alavere rõhutas, et kõige tähtsam  ehk A ja O on turvalisus. Ta kirjeldas, mille poolest erinevad termo ja infrapuna sihikud ja mis on nende tugevad ja nõrgad küljed. Ta tõi mitmeid iseloomustavaid näiteid. Näiteks looma leida on kergem termovaatlusseadmega, aga sellega ei näe näiteks sarvi, kuna nendes verevarustus ehk siis soojus puudub. Infrapuna seadmega aga seda näeb. Alavere juhtis tähelepanu erinevatele parameetritele, mida peaks enne uurima. Termovaatlusseadme puhul on oluline polomeetri ehk siis sensori tundlikkus. Madalama hinnaga seadmed on udusema pildiga. Oluline on ka display resolutsioon, millest annab teada pikslite arv. Samuti rääkis ekspert distantsidest, milledelt on ulukeid võimalik jälgida. Udune ja vihmane ilm vähendab nähtavust. Ka keskmise hinnaklassi seadmetel on võimalik ulukite asukoha kaugust määrata, selleks on seadmele märgitud vajalikud abivahendid.

Ohutus on kõige tähtsam, rõhutas Alavere

Eksperdi sõnul on elu dünaamiline ja seadused staatilised. Oluline on seda arvestada ja vastavalt toimida. Erinevate seadmete kasutamisel on põhiline ikka ohutus. Alavere sõnul on keskmine Eesti jahimees eetiline ja sellest peaks lähtuma. Samuti ütles ekspert, et öövaatlusseadmed annavad parema võimaluse kütitava objekti tabamiseks, kui näiteks kunstlikud valgusallikad. Ekspert vastas juhatuse liikmete paljudele küsimustele.

Siseministeeriumi vaatest teemale kõneles Sven Põierpaas. Ta rääkis, et relvaseadus on tehtud ammu ja see on mitmes osas elule jalgu jäänud. Kui öövaatlusseadmetega tegeleda, siis tuleb lisaks relvaseadusele vaadata ka mitmeid teisi seadusi. Tema lauale on teema tulnud seoses SAKi jõudmisega meie riiki 2015.a. Ta rõhutas ka eetilist aspekti ja asjaolu, et täna ei ole tegemist enam mugavusteemaga. Samuti tutvustas Põierpaas, kuidas valmivad seadused ja mida ja keda peab nende tegemisel arvestama.

Tänane Relvaseadus on ülesse ehitatud vajaduspõhiselt.

Oluline on, et jahimehed teeks endale täpselt selgeks, mida täpselt ja milleks vaja on, rõhutas Põierpaas.

Kuskil peaks olema ka paika pandud põhimõtted ja piirid. Eesti mõttes on relva omamine ja pidamine mitte tavaline asi vaid luksus. Sven Põierpaas tänas EJSi hea koostöö eest ja avaldas arvamust, et nemad ei näe ministeeriumi poolt erilist probleemi, kui EJS teeks ettepaneku räägitud seadmeid kasutusele võtta. Ministeerium on valmis asja arutama.

Edasi toimus arutelu. Juhatuse liikmed tegid mitmeid ettepanekuid ja tõid erinevaid põhjendusi. Jaanus Põldmaa sõnul on põllumeestele oluline küttida võimalikult rohkem metssigu ka viljast, et ei oleks ohustatud vilja eksport. Jaak Volmeri sõnul võiks teemat kajastada ajakirjas Eesti Jahimees. Siis tekivad arutelud ja info liigub. Aigar Jürjensi sõnul aitab öösihik lahendada ka nuhtlusisendite küsimust. Mati Kivistiku sõnul on Lõuna Eestis tähnikhirve teema oluline. Tiit Tammsaare sõnul ei tohiks me progressile jalga ette panna ja tuleb jõuliselt edasi minna.

Juhatus arutas asja ja kiitis heaks Andres Onemari ettepaneku moodustada komisjon, kes sõnastaks vajalikud küsimused liikmetele. Teemaga aktiivselt tegelema moodustati komisjon koosseisus: Jaak Volmer, Endrik Raun, Tõnis Korts ja Andres Lillemäe.

Aasta 2022 teema valimine

November on õige aeg, et üle vaadata, milline võiks olla järgmise aasta teema. EJS korraldas läbi kodulehe ka liikmete kaasamise. Ettepanekuid laekus kokku üheksa. Kõik ettepanekud olid koos selgitustega. Ettepanekud olid järgmised:

Toimus arutelu, kus kõik juhatuse liikmed avaldasid oma arvamust. Tervikuna avaldati tänusõnu kõigile, kes ettepanekud saatsid. Neid kõiki peeti asjakohaseks ja oluliseks. Kuna olulisi ettepanekuid oli palju, siis tekkis juhatuse liikmetel tõsine raskus kõige sobivama määramisel. Arutati ka seda aspekti, kuidas paistaks aasta teema väljapoole ja kas see kõnetaks inimesi ka meie tsunftist välja.

Juhatuse liikme Ive Kuninga ettepanek oli ühendada Raili Elleri poolt pakutud „väärtusta väikeulukit“ ja kogu jahisaagi teema ja tema pakkus aasta teemaks „väärtusta jahisaaki.“ Tundus, et see teema jäi kõige rohkem kõlama, aga juhatuse liikmed otsustasid ettepanekutega veel tööd teha ja otsustada küsimus detsembris. Büroole tehti ülesanne teema sõnastada ja lahti kirjutada. Samas leidsid toetamist kõik teemad ja sellist, mida ei toetatud ei olnudki. Juhatuse liikmete üksmeelne otsus oli, et kuna väljapakutud teemad olid väga head, saaks neid kasutada järgnevate aastate teemade määramisel.

Ülevaade KÕL-i pikendamisest

Margus Puust juhatas teema sisse ja tegi ülevaate kogu Eesti kohta, andis ülevaate kohtumistest ministriga. Hetkel on Eestis 328 jahipiirkonda. Jahindunõukogudele on kokku esitatud kokku 135 taotlust. Veel on esitamata 193 taotlust. Jahindusnõukogud on andnud 72 toetavat seisukohta, mittetoetamisi kokku, sh korduvaid on 51. Jahindusnõukogude otsustamise ootel on 63 taotlust. Keskkonnaametile (KeA) on esitatud kokku 42 pikendamise taotlust, veel on esitamata 30. KeA poolt on pikendatud 32 taotlust veel on pikendamata kokku 296 taotlust.

Ministriga kokkusaamisel on käidud mitu korda. Viimane teema oli see, et kuidas JN liikmed saaksid kontrollida seda, kas jahimeeste poolt sõlmitud lepingud on tõesed. Ministri ja KeA seisukoht oli, et kontrolli peab teostama riik. Erametsaliit on soovinud info saada jahiseltsidelt kuu aega enne JN toimumist ja ise teostada ka kontrolli. EJSi seisukoht on, et see ei ole mõistlik, et kõik teostavad kontrolli, see tekitab segadust. Kontrollifunktsioon peaks jääma riigile.

Kuidas asi edasi läheb, ei oska keegi öelda, sest minister astus tagasi ja millised saavad olema uue ministri seisukohad, seda saame varsti teada.

Ülevaade suurkiskjate ohjamiskava 2022-2031 koostamisest

Selle teema kandis ette juhatuse liige Priit Vahtramäe. Ta tutvustas, kuidas EJSi esindajad on selle kava koostamise osalenud, millised ettepanekud tehtud ja millega on arvestatud.

Vaata ettepanekute tabelit siit.

Järgnevalt vaadati läbi avaldus teenetemärgiga Kobras autasustamiseks

Viljandimaalt oli laekunud avaldus ja ettepanek Viljandimaa Jahimeeste Liidu Heimtali jahipiirkonna nimel anda Heimtali Jahiseltsi liikmele Rein Arvistole Eesti Jahimeeste Seltsi teenetemärk Kobras koos tänukirjaga pikaajalise jahimehe staaži ja panuse eest Viljandimaa jahindusse tema 80. a. juubeli puhul, mis oli 11. novembril 2021.a. Sel aastal täitub tal jahimehe staaži koguni 55 aastat.

Rein on mänginud jahisarve Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahisarve ansamblis. Samuti on ta jahisarve puhunud erinevatel EJSi sündmustel, sh kokkutulekutel. Heimtalis ei alustata täna ühtegi jahiti, kus ei kõlaks Reinu jahisarv. Ka tänasel päeval kui Reinul on turjal 80 eluaastat.

Juhatus otsustas avalduse rahuldada.

Muude küsimuste all oli kaks teemat

Jahirahu väljakuulutamine Ida Virumaal toimub. Selle kohta andis infot juhatuse liige Marko Vinni. Registreerimine algab ja info tuleb kodulehele.  

Teise teema tõstatas Tiit Tammsaar ja see oli seotud põdra küttimismahtude täitmisega. Mõnedes piirkondades on probleemid vasikate küttimisega, kuna neid lihtsalt pole. Juhatuse liikmed vahetasid kogemusi ja mõnes JN on otsustatud, et kui vasikaid ei ole reaalselt olemas, siis nende mitteküttimist ei loeta küttimismahu mittetäitmiseks. Seda praktikat soovitasid juhatuse liikmed ka teistele.

Järgmine juhatuse koosolek toimub 19. jaanuaril 2022.

EJS