Oktoobriga algab ajujaht ning koertega jaht

Oktoobriga algab ajujaht ning koertega jaht

72
Foto: EJS

1. oktoobril algab jahieeskirjade järgi ühisjahihooaeg sõralistele. Peamiselt kütitakse põtru, punahirvi, metskitsi ja metssigu. Samuti lubab eeskiri oktoobrist kasutada jahtidel jahikoeri.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul peetakse sõralistele jahti arvukuse reguleerimise eesmärgil. „Küttimise abil hoitakse ulukite poolt tekitatud kahjud metsa- ja põllumajandusele talutavuse piires ja see võimaldab põllu- ja metsameestel tegutseda. Metssigade küttimise puhul on ka sigade Aafrika katku kontrolli all hoidmine oluline. Küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, arvestades sealjuures teadlaste soovitustega,“ selgitas tegevjuht.

„Kui kohtate nädalavahetustel metsasihtidel või teedel oranži või punase riietusega jahimehi, siis on tegemist ühisjahiga. Palume nendesse mõistvalt suhtuda, sest jahimehed täidavad ühiskondliku ja riiklikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel ja taudiohu vähendamisel,“ ütles Puust.

Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 3685 põtra ja 3522 punahirve. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

Ajujahi ajal võib suureneda metsloomade liikuvus ka päevasel ajal. Eesti Jahimeeste Selts palub olla sõidukijuhtidel ettevaatlik ja seda eriti metsapiirkondades.

Nõuanded ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:

  • Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumisest.
  • Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates, ei tasu neid karta. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
  • Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita nii, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
  • Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
  • Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda ka teine, kolmas jne.