Oktoobrikuu korraline juhatuse koosolek toimus Tallinnas, jahimeeste seltsi majas.
Koosolekut juhtis EJSi president Margus Puust. Päevakorras oli üheksa sisulist punkti. Koosolekut alustati leinaseisakuga Jaan Kägu mälestamiseks. 21. oktoobril lahkus meie hulgast teenekas jahi- ja metsamees, Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse endine liige ja Tori-Sindi jahiseltsi vanem Jaan Kägu. Tema pühendumist jahile kinnitab Eesti Jahimeeste Seltsi vapimärk Metsis aastast 2016. Metsamehena oli Jaan Kägu Vändra Metsaühistu ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige, samuti Tori vallavolikogu liige. Järelehüüet saab lugeda SIIT.
Arutati jahikindlustuse teenuse ja plii üle
Edasi kinnitati päevakord. Esimese teemana tuli kõne alla kindlustusühistu asutajaliikmeks astumine. Punkti avas Margus Puust, kes on olnud eelnevatel nõupidamistel ja kokkusaamistel. Kindlustusühistu rajamise entusiast Tarmo Lääne on ideed ja tegevusi käinud tutvustamas juhatuses kahel korral. Juhatus arutas ja kiitis heaks asutajaliikmeks astumise. See toob kaasa ainukese kohustusena 200 eurose asutajaliikme makse. Margus Puustile ja tegevjuht Tõnis Kortsule anti volitused edasiseks tegutsemiseks. Samas tehakse koostööd ka teiste kindlustusfirmadega, et tagada jahimeestele parim võimalik jahikindlustuse teenus.
Edasi arutati plii kasutamist jahipidamisel. Plii teema on olnud samuti eelnevalt arutelul. Dr Madis Leivits on käinud tutvustamas plii kahjulikkust kotkastele, ajakirjas Eesti Jahimees on teemat tutvustatud mitmel korral. Pliist loobumine oli jutuks ka hiljuti toimunud kohtumisel keskkonnaministri Rene Kokaga ja Erametsaliiduga. Kui vaadata Euroopa ja maailma suundumusi, siis on selge, et liigutakse pliist loobumise suunas. Selles ei olegi küsimust. Küsimus on ajaline, millal loobuda.
EJS kaitseb eelkõige jahimeeste huve, sest alternatiiv pole kõigile ühtemoodi kättesaadav. Seetõttu pooldati pigem pikemat tähtaega, et jahimehed saaksid vajalikud ettevalmistused teha. Toetati pliist loobumiseks 10 aastast perioodi ehk alates 2030. aastast. Teema on vaja ka liikmesorganisatsioonidega läbi arutada. Samas suunati teema arutamiseks maaomanike katusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlauda, et saada sealt ühine seisukoht. Kui see on käes, siis on võimalik initsiatiiviga välja tulla.
Metskitse küttimine taas päevakorral
Metskitse küttimise päevakorrapunktile tegi sissejuhatuse Margus Puust. Ta oli mures, et kas jahimehed suudavad ja tahavad etteantud minimaalse küttimismahu täita. Teemat arutati ja erinevate piirkondade esindajad tegid ülevaate metskitsejahi käigust. Anti teada, et jahid kulgevad plaanipäraselt ja põhjust muretsemiseks pole. Siiski pani president juhatuse liikmetele südamele, et viimased jälgiks olukorda ja vahekokkuvõtted tehakse pärast 10. novembrit. Büroo saadab vajadusel kirjad ka liikmetele, et saada vajalikud andmed küttimise kohta.
Edasi esitati info Valgamaa Jahiühistule esitatud kahjunõudest. Siin olid ettekandjad Margus Puust ja Rein Rosenberg. Valgamaa JÜ on esitatud kahjunõue 13 tuhat eurot. Kahju on esitatud sõlmitud lepingu järgi ja hetkel käib kahjude üle vaatamine. Rein Rosenberg tegi illustreeritud ettekande ja vastas juhatuse liikmete küsimusele. Sama päevakorrapunkti all arutati teemat „Kuidas saada teada, kes on piirkonna kinnistuomanikud?“ siin oli erinevaid ettepanekuid, kuidas üks või teine organisatsioon seda teeb. EJSi büroo uurib selle järele, kuidas on kõige mõistlikum ja soodsam seda kogu organisatsioonil teha.
Söödaautomaatide kohane ettepanek
Räägiti ka ettepaneku tegemisest söödaautomaatide soetamise finantseerimiseks. Tekkis arutelu ja juhatuse liikmed toetasid seda, et Keskkonnaministeeriumile tehakse vastav ettepanek. See on seotud SAKiga ja metsigade populatsiooni kontrollimisega. Meede peaks tulema riigi toetusena jahiseltsidele, kelledel on Keskkonnaametis registreeritud söödakohad.
Sama päevakorrapunkti raames tegi president ülevaate külaskäigust Riigikokku ja kohtumisest jahinduse töögrupiga.
Fookusesse võeti KKI pöördumine ja eelarve
Seisukoha võtmine Keskkonnainspektsiooni (KKI) pöördumise osas. Tegevjuht Tõnis Kortsu sõnul laekus EJSle pöördumine KKI-lt, kus kirjeldati vahejuhtumit Ida-Virumaal Itaaliast pärit jahimeestega. Tegemist oli kütitud lindude kasutamisega peibutisena jahipidamiseks. KKI küsis EJSi ametlikku seisukohta, kas jahisaagi kasutamine peibutamisel on eetiline. Samas seadusega see keelatud pole. Tegevjuht selgitas, et meie jahikultuuriruumis käsitletakse kütitud ulukeid aupaklikult ja lugupidamisega. Pärast lasku on tegemist jahisaagiga, mille ärakasutamine edasisel jahipidamisel ei ole eetiline. Juhatuse liikmed arutasid juhtunut ja jäid seisukohale, et selline tegevus ei ole küll ebaseaduslik, aga ei ole jahieetiline. Samas mõisteti otsustavalt hukka itaalia jahimeeste emotsionaalne käitumine keskkonnainspektorite suhtes.
Koosolekul käsitleti ka eelarve täitmist 3 kvartali seisuga. Eelarve täitmist tutvustas tegevjuht. Juhatuse liikmelt Priit Vahtramäelt oli laekunud mitmeid kirjalikke küsimusi, millele tegevjuht vastas. Need puudutasid tulude laekumisi. Hetkel on alalaekumine noorjahimeeste koolituse real, aga kuna sellel aastal on EJSi peamajas veel üks täisgrupp, siis see eelarverida täieneb oluliselt.
Ka Eesti jahimeeste kalender on hetkel trükkimisel, siis selle müügiga täieneb ka lepingute ja müügi eelarverida. Kokkuhoidu on saavutatud halduslepingu täitmisel ja siin on tegemist eelkõige uute IT lahendustega, mis edaspidi aitavad kokkuhoidu teostada. Tervikuna on eelarve täitmine tasakaalus. Lõppkokkuvõtted tehakse aasta lõpus.
Muud küsimused
Jahirahu väljakuulutamine toimub sellel aastal Lääne-Virumaal Vihula mõisas 19. detsembril. Oodatakse rohket osavõttu. Detailne kava lisatakse varsti kodulehele.
Muude küsimuste raames arutati teemat, et 2023. lõpevad kasutusõiguse lepingud. Lepingute teemat arutati mitmete päevakorrapunktide all. Juhatuse liikmetel oli mitmeid ettepanekuid ja soovitusi. Juhatuse liige Jaak Volmer tegi ettepaneku, et novembri juhatuse koosolek keskenduks tervikuna sellele. Juhatuse liikmed toetasid ettepanekut.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 28. november Tallinnas, Kuristiku 7.
