Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.
Sügisesel jahihooajal tasub olla liikluses kindlasti ettevaatlikum, sest teedel võib ekselda tavapärasest rohkem ulukeid. „Ühisjahid toimuvad enamasti nädalavahetustel,“ tõdes Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ja tõi välja, et iseäranis tuleks arvestada teele sattuda võivate loomadega hämaral ajal ja valida ohutu sõidukiirus.
Jahti peetakse selleks, et ulukite arvukus tasakaalus hoida. Lähtuvalt Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandest soovitatakse Eestis küttida 4800 põtra, et vältida metsakahjustuste suurenemist. Maakondade jahindusnõukogud on seni kokku leppinud vähemalt 4451 põdra küttimise, täpne küttimismaht pole veel selgunud Järva maakonnas.
Põdra küttimismaht maakonniti 2022. aasta jahihooajal:
- Harjumaa 460
- Hiiumaa 90
- Ida-Virumaa 330
- Jõgevamaa 210
- Järvamaa – kokkulepet seni veel pole
- Läänemaa 340
- Lääne-Virumaa 307
- Põlvamaa 215
- Pärnumaa 601
- Raplamaa 370
- Saaremaa 246
- Tartumaa 251
- Valgamaa 280
- Viljandimaa 505
- Võrumaa 246
EESTIS KOKKU (v.a Järvamaa): 4451 põtra
Keskkonnaamet paneb jahimeestele südamele, et nad peaksid kinni jahipidamise nõuetest ning kontrolliksid üle oma jahivarustuse. Kui jahipidamisõigust tõendavate dokumentide ja tasudega on kõik korras, sujuvad Keskkonnaameti jahikontrollid kiiresti. Jahirelvaga jahti pidades ei tohi kunagi unustada ka ohutust jahirelva käsitsemisel ning hoidmisel.
