5. novembril toimus huvigruppide ja osapoolte kohtumine, kus arutati olukorda KÕL-i pikendamisel.
Nõupidamine toimus veebis ja selle kutsus kokku keskkonnaminister Tõnis Mölder. Minister avas kokkusaamise ja andis juhtimise üle Marku Lambile. Nõupidamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, maaomanike katusorganisatsioonide, Eesti Erametsaliidu ja EJS-i esindajad.
Põhiliselt keskenduti teemale, kuidas saab kontrollida jahipiirkondade esitatud lepingute ehtsust ja kehtivust. EJS on kindlal seisukohal, et kontrolli peaks teostama riik ehk siis Keskkonnaamet (KeA) ja seda vajadusel. Eelneval kohtumisel tegi minister ülesandeks EJS-le kohtuda KeAga ja arutada seda teemat. EJS esindajad kohtusid kahel korral KeAga ja jõudsid ühisele seisukohale, et vajadusel teostab kontrolli KeA ja seda teostatakse JAHISes loodud jahimaakorraldaja rakenduse põhiselt.
EJS ei poolda JAHISe väliste tabelite tootmist. See ei tulene seadustest ja on liialt bürokraatlik, koormav ja sisuliselt ebavajalik. Lisaandmete esitamist kuu aega enne on taotlenud Erametsaliit. EJS nõustus oma vahenditega arendama JAHISe rakenduse sellisest, et KeA saaks sellest kätte kogu vajaliku informatsiooni ja seda selliselt, et isikuandmed oleksid kaitstud. See arendus on töös ja valmib nädala paari pärast. EJS ei toeta ka seda seisukohta, et kõik jahindusnõukogu liikmed teostaksid ise kontrolli lepingute olemasolu üle. See tekitaks maaomanikes segadust ja läheks vastuollu isikuandmete kaitsega.
Milline saab olema lõplik lahendus, see peaks selguma varsti. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku võtta lisaaega, et olukorda analüüsida.
EJS on kogu protsessi vältel olnud seisukohal, et KÕL menetlusprotsessis peab lähtuma seadustest. Kõik osapooled peaksid endale aru andma, et tegu on KÕL pikendamisega, mis on Jahiseadusega täpselt reguleeritud. Loomulikult on arusaadav, et see regulatsioon ei pruugi kõigile meeldida. Aga see on seadus. Igasuguseid kokkuleppeid, et protsessi muuta paremaks, võib sõlmida, aga ka siin tuleb jälgida seadusi. Kui kokkulepped ei pea ja ei toimi, ka sellisel juhul on mõistlik lähtuda seadusest.
Samas on EJS suures plaanis rahul protsessiga ja tõdeb, et keskkonnaministri poolt algatatud nõupidamised ja kokkuleppe sõlmimine on positiivselt mõjutanud KÕL taotlejaid. See peegeldub aktiivses suhtlemises maaomanikega ja lepingute sõlmimises ja nõusolekute saamises.
Tunnustame ka KeA selle eest, et ta on koostöövalmis, konstruktiivne ja lahendustele orienteeritud.
EJS kodulehel on avatud KÕL protsessi hetkeseisu peegeldav kalkulaator. Sealt saavad soovijad ammutada informatsiooni protsessi tulemuste kohta. Tänase seisuga on jahindusnõukogu heakskiidu saanud 72 jahiseltsi, mis on 22% taotlejate koguarvust. EJS hindab seda väga heaks tulemuseks kui arvestada seda, et aega avalduse esitamiseks KeAle on veidi rohkem kui aasta.
Vaatamata headele tulemustele kutsume jahiseltse üles aktiivsemalt suhtlema maaomanikega ja kui nad on jahipidamisega nõus- lepinguid sõlmima. Hea läbisaamine maaomanikega on esmatähtis eelkõige just jahimeestele. Jahipidamine on kvaliteetaeg ja seal pole kohta jagelemisele. Ehk nagu kalurid ütlevad, kokku leppida tuleb kaldal enne merele minekut.
EJS
