Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas halduskohtus valdavalt kaitsealade sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamiseks.
Keskkonnaamet andis 31. märtsil load kormoranimunade õlitamiseks kaheteistkümnel laiul, millest kümme asuvad kaitsealade sihtkaitsevööndites. Neist kolme laiu puhul näeb kaitse-eeskiri ette ökosüsteemi arengu tagamise üksnes loodusliku protsessina. Kõigil sihtkaitsevööndites asuvatel laidudel on kehtestatud pesitsusaegsed liikumispiirangud. Ornitoloogiaühing leiab, et Keskkonnaamet on sellistele aladele õlitamislube andes läinud vastuollu seadusega.
Kaitsealad, kuhu õlitamise load anti, asuvad ühtlasi Natura 2000 võrgustiku linnuhoiualadel, kus tuleb hinnata inimtegevuse mõju kaitseväärtustele. Mitmekordse häiringu mõjusid nii kormoranile kui ka teistele linnuliikidele, kes neil laidudel pesitsevad, ei ole hinnatud.
“Lindude arvukuse reguleerimine ja nende pesitsusaegne häirimine linnukaitsealadel ei ole õiguspärane. Otsustes on ka üksjagu vigu, alates sellest, et lube on antud laidudele, kus kormorani osakaal on madal ja pesitseb arvukalt erinevaid kaitsealuseid tiiruliike,” märkis ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg.
Munade õlitamise eesmärk on ohjata kormorani kasvavat arvukust. Samas on suure tõenäosusega kormorani populatsiooni kasvu taga invasiivse kalaliigi – ümarmudila – massiline levik Eesti vetes. Muudes riikides tehtud uuringute kohaselt on kormoran teiste kodumaiste liikide elupaiku ja toiduobjekte üle võtva ümarmudila üks parimaid ohjajaid. “Eestis tehtud kormorani toitumisuuringud on 25 aastat vanad ega arvesta muutunud ökoloogilist olukorda seoses ümarmudilaga. Sellises olukorras on väär kormorani karistada,” selgitas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.
Rannakalurite kalasaagid on Eestis viimase kolmekümne aasta jooksul kasvanud umbes kaks korda. Ohjamise õigus tekib linnudirektiivi tõlgendusjuhise kohaselt alles siis, kui kormoran põhjustab tõsist majanduslikku kahju, mis peab olema tõendatud. “Keskkonnaamet ei tohiks selliste otsuste tegemisel lähtuda oletustest. Ohjamine peab olema põhjendatud ja tuginema kaasaegsetel teadmistel meie mereökosüsteemi kohta,” leidis Volke.
Kohus otsustab lähipäevil ka esialgse õiguskaitse taotluse ehk lubade kehtivuse peatamise ja õlitamise keelu seadmise kohtumenetluse ajaks.
