Laupäeval, 10. augustil toimus Paides Järvamaa Jahindusklubis trofee-ekspertide nõupidamine.
Kuna viimasest kokkusaamisest arvates on üsna palju vett merre voolanud, siis teemasid, mida käsitleda, jagus terveks päevaks.
Kokkuvõte eelmisest hooajast
Alustuseks tegi Anne Reitel kokkuvõtte viimasest mõõtmishooajast, millest selgus, et maakondades hindamiste korraldamine ei ole mõõdetud trofeede üldarvu vähendanud vaatamata eraldivõetuna mõõtmispäevade suhteliselt väikestele trofeede arvule. Pigem on tendents tõusvas suunas. Kui 2019/2021 (kahe aasta materjal) hooajal koguti infot 1652 uluki kohta, siis 2021/2022 hooajal 781, 2022/2023 hooajal 836 ja möödunud jahiaastal 956.
Ulukiliikidest on esikoht jätkuvalt hirvede käes – medaliväärseid oli 206. Enim hinnati veel sokusarvesid (119), metssea kihvasid (107) ja kopra koljusid (103). Põdra, meie metsade uhkuse, trofeede arv on kahanenud väga tagasihoidlikuks (59 medalisarve).
Siinkohal on paslik teha väike selgitus, et kui trofee tulemuste edetabeli koostamist pannakse meile sageli pahaks, siis pigem tuleks mõõtmistulemust vaadata selle nurga alt, et kokku on kogutud üsna suur hulk väärtuslikku materjali ja kuna suured trofeed on seotud ulukivaru heaperemeheliku kasutamisega, siis on jahimehed teinud õigeid otsuseid.
Hindamisi tuleb elavdada
Tõdeti, et maakondades hindamiste elavdamiseks on ekspertidel endil võimalus aktiivselt kaasa lüüa ja klubides ning jahimeeste hulgas selgitustööd teha. On ju hindamispäevad üheks vähestest reaalselt kokkusaamise ja kogemuste vahetamise kohtadest, sest enamus tegevusi on kolinud umbisikulisse internetti.
Täiendõpe trofeede mõõtmisel
Rahvusvahelise uluki- ja looduskaitse nõukogu (CIC) aastakoosolekul räägitud muutustest trofee mõõtmise valdkonnas rääkisid Anne Reitel ja Andres Lillemäe. Toimus ka erialane täiendõpe. Seda, kuidas eristada kolju järgi euroopa ja kanada kobrast või mets- ja kivinugist, õpetas Arvi Lepisk. Täpsustati metssea ja kiskjate biomaterjali mõõtmise ning hindamise spetsiifilisi üksikasju.
Kuidas edasi?
Üks tõsisemaid päevakorrapunkte oli arutelu, kuidas minna edasi? Ühiselt leiti, et mõistlik on maakondades hindamistega jätkata ja jõuda taas vabariikliku trofeenäituse korraldamiseni välja. Ega siin mingeid muid erilisi takistusi peale raha ei olegi. Aga selleks, et asi teoks saaks, on vaja pead kokku panna ja lahendus leida.
Ive Kuningas ja Anne Reitel