21.-22. aprillil toimus Pariisis CIC-i aastakonverents, kus peateemaks oli bioloogilise mitmekesisuse tagamine.
Pärast avatseremooniat esines teemal „Elurikkus 2030 ‒ globaalsed perspektiivid“ tutvustava ettekandega Shane Mahoney CIC-i poliitika ja õigusdivisjoni juht. Tema sõnul pole vaja jahimeestele endile selgitada, miks me jahti peame, seda on vaja selgitada teistele. „Jahipidamine pole ainult Euroopa fenomen, see on globaalne. Me oleme maailma kodanikud ja ka jahipidamine on kultuuri osa. Me peame aktsepteerima üksteise erinevaid hoiakuid jahi osas. Peame neid sügavuti mõistma,“ ütles ta.
„Jaht on kultuur ja peame kõik leidma oma tee, et realiseerida seda vanimat tegevusala. Jahipidamine on paljude kultuuride alus, mis on aluse saanud meie suhetest loodusega. See on meie igaühe kultuur ja me peame seda kaitsma,“ sõnas Mahoney.
Samuti tõi ta näite sellest, kuidas 350 aastat vana hülgejahi kultuur Newfoundlandi saartel hävitati inimeste poolt, kes ei tea sellest mitte midagi. „Ka siis kui rääkida Aafrikas toimuvatest jahtidest, tuleb vaagida, mida see toob kasu loodusele, inimestele ja kohalikule kogukonnale. Igaüks, kes on jahti pidanud, teab mis on emotsionaalne argument. Ka seda saame ja peame kasutama. Põhimõtteliselt pole inimese ja looma vahel vahet. See selgitab paljuski ka jahipidamist. Jahi osas peame tegema sügavalt koostööd erinevate gruppidega. Ka looduses korjatud marju ja teisi saadusi jagatakse kogukonna vahel. Ka liha tuleb jagada,“ arvas Mahoney.
Mahoney sõnul oleme siiani teinud tublit tööd ja see on olnud õige, aga maailm muutub, mistõttu on meil teha vaja märkimisväärseid muudatusi. „Oluline pole see, mida me võimsate relvadega saavutame, vaid empaatia, armastus ja emotsionaalsete hetkede jagamine. Vastutuse kõrgem tase tekib siis, kui lased looma kuuliga. See, kes seda pole teinud, ei saa sellest aru. Peame rääkima loodusest tervikuna, mitte ainult sellest, mida kütime. 8 pool miljardit inimest tahab süüa, seega peaksime aitama muuta valitsuste poliitikaid. Samuti peame arendama programme kogu planeedi jaoks, vaadates maad kui toidu varaaita inimeste ja loomade jaoks. Siiani oleme investeerinud valdavalt liikide jaoks, keda kütime. Kui tahame olla keskkonnakaitsjad, peame rääkima laiemalt. See, et oleme jahiadvokaadid pole paha, aga tarvis on rohkem,“ ütles ta. Mahoney sõnul on häid planeete väga raske leida ja meil on ainult üks.
Willy Schraeni, Prantsusmaa rahvusliku jahiorganisatsiooni presidendi sõnul ei käi me jahil selleks, et tappa. „Jahipidamine on eluviis, mis toob inimesi kokku, et kaitsta loodust. Prantsusmaal on jahipidamine surve all nende poolt, kes seda ei mõista ja see on vale. Jahimehed kaitsevad elurikkust, mis hävib pidevalt. Pole paremaid praktilisi ökolooge kui jahimehed. Meie prantsuse jahimehed oleme looduse teenistuses,“ sõnas Schraen.
Prantsusmaal on hetkel käimas aktsioon, kus jahivastased tahavad pühapäevast jahti keelata. Väga palju on ka rünnakuid jahi ja jahipidamise vastu. Ainuüksi Schraen on oma õiguste kaitseks pöördunud 400 kohtuasjaga kohtusse.
„CIC ühendab 86 riiki, peame tegutsema kõik koos, mitte üksinda. Looduslik toit on meie oluline teema. Ka CIC peab töötama selle nimel, et võimalus looduslikku toitu kasutada jätkuks. CIC-i oluliseks väljakutseks on ka maapiirkondade jõu ühendamine, muidu kaotame järjest oma elu maal ja traditsioone. Meie väljakutse on selgitada jahindust ühiskonnas ja kogukonnas läbi erinevate meediakanalite. Prantsuse Jahiselts kulutab selleks 4 miljonit eurot aastas. Prantsusmaal on olnud väike jahimeeste arvu langus, aga viimastel aastatel on suurenenud noorte pealetulek. Põhiline eesmärk, miks noored tulevad on põgenemine sotsiaalmeedia üksildusest, selleks et naasta looduse traditsioonidesse, kirge ja armastusse. 20% noorjahimeestest Prantsusmaal on naised ja naised on maailma jahitulevik,“ sõnas ta. Willy Schraen ütles ettekanne lõpus veel, et jaht on õnne praktika.
Bioloogilise mitmekesisuse paneel „Globaalsed eesmärgid“
Paneelil osalesid kõrge tasemega eksperdid CITESe peasekretär Ivonne Higuero, metsloomade ja rändliikide kaitse konventsiooni CMS asesekretär Amy Fraenkel, Ramsari märgalade konventsiooni peasekretär dr Musonda Mumba ja CIC-i poliitika ja õigusdivisjoni juht Shane Mahoney.
CITESe esindaja sõnul on kestliku jahinduse puhul tegemist looduskaitsega. Paneelis räägiti, et me ei ole planeedivälised olendid, vaid oleme selle osa. Dr Mumba rääkis, et ta on pärit Aafrikast, maailma suurima märgala piirkonnast. Tema sõnul kogu loodus kõneleb meiega ja annab märku, kes me oleme ning me oleme looduse osa.
Paneelis arutati ka seda, et tihti räägivad inimesed loodusest erinevaid asju, aga faktid ja tõendid seda ei toeta. Jahimehed on need, kellel on faktid ja tõendid.
Bioloogilise mitmekesisuse paneel „Prantsuse perspektiiv“
Paneelil räägiti, kuidas toimib Prantsuse jahindus ja mis on olulised päevateemad. Keskenduti koertega jahile, mille populaarsus kasvab kiiresti. Üha enam huvitab see ka noori jahimehi.
Huvigruppide vaade bioloogilise mitmekesisusele
Toimus ka huvigruppide vaade bioloogilise mitmekesisusele, kus osalesid Rumeenia metsiku looduse haldusteenistuse juht Jozsef-Tamas Fodor, organisatsiooni „Inimesed looduse heaks“ asutaja Daniel Natush jt.
Selles paneelis räägiti, et ka inimesed peavad looduse kaitsest osa saama ja seal osalema. Riikidel, ei ole nii palju ressursse, et looduskaitset kinni maksta. Räägiti ka sellest, et jahimehed valitsevad väga väärtuslikke loodusalasid. Sellest tulenevalt sõltub jahimeeste käitumisest väga palju. Jahimehed tunnevad seda, mida nad teevad ja seda saab looduse kaitsel ära kasutada.
Kommunikatsiooni vaade bioloogilise mitmekesisusele
Selles paneelis arutleti looduslikust mitmekesisusese üle kommunikatsiooni perspektiivis.
Keskkonna kõneleja Rob Yorke andis ülevaate sellest, mida arutati üle maailma kokku tulnud ajakirjanike kokkusaamisel. Veel räägiti kaasaegsete meediakanalite kasutamise vajalikkusest. Samuti sellest, kui suur on erinevates piirkondades toetus jahipidamisele. Näiteks põhjamaades on see tõusnud. Kui 1970ndatel toetas 81% elanikkonnast jahindust, siis 2023. aastal juba 89%. Samuti on see mõte olnud õige, et ära kingi lilli, kingi ulukiliha. Tarbides ulukiliha, toetad jahindust.
FACE president Torbjörn Larsson rääkis sellest, et neil on käsil ajaloo suurim petitsioon.
Arutleti ka selle üle, et Euroopas on 3% jahimehi ja 3% jahivastaseid, 96% pole oma otsust teinud. Meie jaoks pole oluline mitte see, et jahti toetatakse, vaid see, et seda aktsepteeritakse.
„One health“ perspektiiv
Paneelis räägiti ulukite ja looduse tervisest ja sellest, kuidas jahimehed saavad aidata ühiskonda erinevate viirustega toimetulemisel.
Räägiti ka programmist „One health“ ja sellest, kuidas seda erinevates riikides rakendatakse. Jäi kõlama ka sõnum, et inimkond peab valmis olema järgmiseks pandeemiaks.
Teine päev keskendus organisatsiooni tööle
Teine päev oli suunatud organisatsiooni sisse. Sona Chovanova Superkova tutvustas Artemise töögruppi ja Krystof Kowalewski tegi ülevaate noorte töögrupi tööst ja aktuaalsetest teemadest. Samuti tehti ülevaade töögrupi Klubi 200 tegemistest ning kutsuti üles CIC-i toetama, et nad saaksid efektiivsemalt oma sõnumeid levitada ja CIC-i organisatsioonina arendada.
Lisaks tegi Klaus Hackländer ettekande sellest, kuidas mõjutab kliimamuutus loodust ja selle elanikke. Tulenevalt kliima muutustest muudavad loomad nii elupaika kui eluviise.
Lisaks anti ülevaade regionaalsete koordinatsiooni foorumite tööst. Eesti osaleb Põhjamaade ja Baltimaade foorumis, millest tegi ülevaate Mikhael Antell. Ta rääkis viimasest kokkusaamisest Rootsis Öster Malmas ja andis ülevaate, et Põhjamaadel ja Baltimaadel on mitmeid ühiseid teemasid nagu kormoran, suurkiskjad, hallhüljes jt.
Toimusid valimised, kus valiti uus täidesaatev komitee. Presidendina jätkab dr Philipp Harmer. Lisaks tegid raamatupidaja ja audiitor aastaaruande ja eelarve ülevaate. Rumeenia võeti vastu uueks CIC-i liikmeks ja tehti leinaseisak COVIDisse surnud liikmetest.
Lisaks tõsteti liikmemaksu 350lt 390 euroni ja juriidilistel isikutel ligi 10%. Seoses pensionile minekuga lõpetas Tamas Margeschu tegevjuhina. Uue tegevjuhina jätkab Sebastian Winkler.
Päeva lõpuks näidati erinevaid uusi jahifilme.
