Möödunud nädalal avasid Pärnumaa jahimehed hundijahi. 8. jaanuari seisuga on Eestis kokku kütitud 29 hunti. Küttimismahuks on sel hooajal 73 isendit.
4. jaanuaril kütiti Kaisma jahipiirkonnas noor isasloom, millega tehti Pärnumaa jahipiirkonnas hundijahihooaeg avatuks. Lisaks kütiti 2. jaanuaril Järvamaal Imavere jahipiirkonnas isashunt, kes oli taas kärntõbine.
Sel jahihooajal on tabatud juba 7 kärntõves hunti. Kütitud isendite seast on kärntõve leitud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaalt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Lisaks on varasemalt, väljaspool jahiaega andnud riik kahjustuste vältimise eesmärgil jahimeestele 6 eriluba hundi küttimiseks. Kaks neist väljastati 27. juulil Saaremaa jahimeestele, mille tulemusel kütiti üks hunt. Neli eriluba said aga 5. septembril Raplamaa Palamulla jahipiirkonna jahimehed, kes jõudsid küttida kaks hunti. Erilubade alusel küttimine on sellel hooajal lõppenud, ent eriloaga kütitud isendeid jahihooajaks kehtestatud küttimismahust maha ei arvata.
Seni on hundijaht avamata veel Harju-, Hiiu-, ja Valgamaal.
Hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.
