TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO
Juunikuu viimastel päevadel korraldasid Pärnumaa jahimehed Põharas kolmepäevase kokkutuleku, millega tähistati 1949. aasta 26. juunil asutatud Pärnu Jahindusklubi 70. aastapäeva.
Esmakordselt kestis kokkutulek Pärnumaal terve pika nädalavahetuse. Kui varemalt saadi hakkama päeva-paariga, siis nüüd oli pikaks pidutsemiseks kaks kaalukat põhjust. Esiteks Pärnumaa Jahimeeste Liidu ümmargune tähtpäev ja teiseks veendumus, et kui juba kokkutulek korraldada, siis peab see olema kolmepäevane, nagu ütles Jaanus Põldmaa Aruvälja jahiseltsist, üks kokkutuleku peakorraldajatest ja Pärnumaa JL-i aseesimees.
Kuigi vaid kaks nädalat hiljem toimub Läänemaal suur üleriigiline jahimeeste kokkutulek, on maakondlikul kokkutulekul Pärnumaa jahimeeste kalendris oluline koht. Siia tuleb kohalik jahimees, et kohtuda heade jahikaaslastega naaberseltsidest, kellega koos mõnusalt aega veeta.
Sellesuvise kokkutuleku vedasid käima Aruvälja ja Lõpe jahiseltsid. Peakorraldajate Jaanus Põldmaa ja Hardi Pikkmetsa sõnul tuli rahvast kokku päris palju, täpset arvestust ei peetud, aga registreeris ligi pool tuhat inimest, kelle käsutuses oli suur 13 hektari suurune põld. Ruumi oli laialt, et ennast hästi tunda. Kõik alad viidi läbi väljakul, et rahvas saaks kaasa elada ja oleks lõbus.
„Kokkutulek peab olema tänasel päeval eelkõige show,“ kinnitas Jaanus Põldmaa. Nii oli kirjas ka Pärnumaa kokkutuleku meeleolukal kutsel: „Koosolemisel leiavad aset mitmesugused jõukatsumised ja naljatembud.“ Viimaste alla liigitus kindlasti traditsioonilist taidluskava asendav vaatemäng „Eesti otsib superjahimeest“. Viiest voorust koosnev konkurss nõudis püünel üles astunud jahimeestelt väga head improvisatsiooni, kiiret reaktsiooni ja muidugi huumorimeelt. Lõpuks selgus võitja – Eesti esimene superjahimees on 33-aastane Tanel Matson Kihlepa-Lindi jahiseltsist, kes ise ametilt ehitaja, kuid jahil käinud onu kannul juba poisikest peale. Žürii poolt antud ülesanded olid parajad pähklid. Nii näiteks pidi superjahimees vaid miimika abil esitama laulu „Seda paati pole tehtud linnuluust“ ja tegema kuuldemängu filmist „Mehed ei nuta“. Superjahimees saab kõigega hakkama!
Laskmisvõistus pakkus ehtsat tulevärki, kus kütid pidid koos paarilisega tabama 3-sekundiliste intervallidega pealelendavaid taldrikuid, mida kokku oli 40. Suurepäraselt said sellega hakkama Kaisma jahilaskurid, kes tabasid 34 märki.
Tänasel päeval on jahimeeste kokkutulek kogupereüritus. Nii toimus ka Pärnus mitmeid õpitubasid ja koolitusi, oli koerteprogramm, valiklaskmise koolitus ja traditsiooniline viktoriin.
Kokkutuleku lõpetas viimasel päeval suur pannkookide küpsetamise võistlus. Jahiseltsidele jagati välja tainas ja märguande peale läks lahti meeletu võistuküpsetamine – kes jõuab veerand tunni jooksul teha kõige rohkem kooke. Tõstamaa väga hea ettevalmistus ja strateegia tõi ka edu. 47 pannkooki oli tõsiasi, millele teistel oli raske vastata, küll aga maitsesid kõik valminud koogid ühtviisi hästi, sest tainas oli ju kõikidele sama.
Kui kokkutuleku lõpuks kaheksa võistlusala punktid kokku löödi, selgus, et esikoht läks kahe seltsi vahel jagamisele. Peaauhindadele õla ala pannud Heino Huntfish ulatas rikkaliku moonaga täidetud „võidukarikad“ Tori-Sindi ja Jõõpre jahiseltsidele, kolmanda koha võitis Kihlepa-Lindi.
Kokkutulekust võttis osa 26 jahiseltsi võistkonda. Pärnumaa Jahimeeste Liitu kuulub 22 seltsi, kuid kutsutud olid kõik Pärnumaa jahimehed.
Pärnu Jahimeeste Liidu esimees Uno Kask tänas Aruvälja ja Lõpe jahiseltse hea ilma ja suurepärase korralduse eest.
Kui pühapäeva keskpäevaks said Jaanus Põldmaa ja Hardi Pikkmets lõpuks mahti ennast värskelt lõhnavale heinapallile toetada ja esimesi muljeid Eesti Jahimehele vahendada, siis peegeldus meeste nägudelt kõigepealt suur rõõm ja väsimusest polnud jälgegi, ehkki magatud oli sel nädalavahetusel vaid mõni tund.
„Eesti jahimeeste traditsiooniks on kokkutulekud,“ võttis Jaanus asja ühte lausesse kokku. „Meil ei ole nii tugevaid jahikultuuri traditsioone kui on vanades Euroopa riikides, aga oma kokkutulekutega eristume selgelt teistest ja paistame silma. Selliseid suuri mitmepäevaseid jahimeeste kokkusaamisi mujal ei ole. Lisaks üleriigilisele suurele jahimeeste peole peaks iga maakond tegema kindlasti oma kokkutuleku – see on meie sõnum.“
