Viljandimaa rajakaamera tõestab, et nii nagu juba aegadepikkune tava nõuab, tuleb peigmees pulma ikka lilledega. Pruut on küll tagaplaanil häbelik kuid uudisimulik.
Põtrade jooksuaeg on alanud. Eesti tingimustes algab jooksuaeg tavaliselt augusti teisel poolel, saavutab haripunkti septembris ja lõpeb oktoobris. Jooksuaja kestus ja aktiivsus sõltub suurel määral ilmastikust.
Jooksuajaga kaasneb niinimetatud mäng, kus põdrad teevad jooksuajale spetsiifilisi häälitsusi. Pull teeb tavaliselt ohkimise hääli ja lehm häälitseb pikemalt ja neid võib võrrelda oigamisega.
Põdra häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle ehk konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Pärast konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Üks huvitav põdra seksuaalkäitumise omapära on pulli nn kiimalohkude kraapimine maapinda ja nende niisutamine uriiniga.
Üks pull võib viljastada kuni seitse lehma. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos üldjuhul 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust.
