23 Euroopa liikmesriiki on järk-järgult kaotanud ära märgaladel jahipidamise. Viimase viie aasta jooksul on tehtud tööd, et kogu Euroopa Liidus (EL) keelata märgaladel pliihaavlite kasutamine.
Euroopa Kemikaaliamet ECHA esitas sel teemal oma arvamuse, kuid asjad läksid allamäge, kui Euroopa Komisjon esitas ettepaneku aruteluks EL-i REACH komiteele. Euroopa Komisjon ei suutnud aga valitsuselt piisavalt tuge saada ja oli sunnitud muudatusi tegema. Parandusettepanekud ei küündi mitme põhiprobleemi lahendamiseks aga piisavalt kaugele. Ehkki praegune ettepanek ei ole teostatav ja ilmselgelt ebaseaduslik, taotles komisjon 24. juunil hääletamist kirjaliku menetluse teel. Liikmesriikidel on oma seisukoha avaldamiseks aega kuni 15. juulini, kirjutab Euractive.
Euroopa Komisjoni ettepanek on selline, mida pole varem nähtud. Välja pakutud määruse järgi peaksid jahimehed hakkama tõestama kas neil on pliihaavlid kaasas isegi jahimaalt koju minnes. Komisjoni ettepaneku preambulis viidatakse jahimeeste „teolt tabamisele” (“catching hunters in the act”), mis on õigusakti ettepaneku jaoks vaevalt sobiv keel.
Täpsemalt kehtestab komisjoni ettepanek õigusliku eelduse, kus jahimeestel oleks kohustuslik näidata, et nad on küttinud või jahti pidanud mujal kui märgaladel, kui jahikohti vahetades ametnikud neid küsitlevad. Kas Euroopa Komisjon on siinkohal unustanud süütuse presumptsiooni, mis on EL-i õiguses üks äärmiselt oluline põhimõte, mida peetakse õigusriigi omaduseks kõigis liikmesriikides? Lihtsamalt öeldes tähendaks see, et süü tõendamise kohustus lasub süüdistuse esitamisel kuriteo toimetamise tõendamisel. Seega kujutab Euroopa Komisjoni ettepanek olulist sekkumist EL-i õiguse aluspõhimõtetesse.
Märgalade ja puhvertsoonide ebamäärane määratlus
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kasutada märgalade määratlust Ramsari konventsiooni järgi, mis laiendaks reguleerimisala ekstensiivsetele aladele, kus puudub nähtav veekogu peamiselt seetõttu, et see hõlmab turbamaid, sh kõiki tubaalasid, kus puuduv nähtav veekogu. See määratlus on jahimeeste ja korrakaitseametnike jaoks väga ebamäärane ja mitmetähenduslik, otsustamaks kus sellised turbaalad asuvad ning kas vesi ulatub põllumaadeni. See teeb asjaolu veelgi keerukamaks, kuna Ramsari määratluse järgi hõlmab märgala igasugust veekogu, olenemata suurusest, sealhulgas ka ajutist veekogu pindalaga 1m2, mis tekib pärast vihma. See aga tekitab koos 100 meetrise puhvetsooniga palju segadust ja tähendab, et märgalade määratlus on justkui liikuv sihtmärk ja sõltub ilmastikuoludest. Seega on seda praktikas võimatu kohaldada ja selle tulemusel peavad liikmesriigid investeerima tohutuid ressursse, et koolitada välja ametnikke ja kaardistada jahimehi ning juhendada neid märgalade mõistmisel.
Huvitav on asjaolu, et ECHA ettepaneku järgi on pliihaavlitega küttimine keelatud „märgala piires või juhul, kui lask maandub märgalal”, samas kui Euroopa Komisjon nõuab jätkuvalt fikseeritud puhvetsoone, kuigi liikmesriigid on REACH komitees väljendanud oma rahulolematust. Euroopa Komisjoni ettepanek on ebatavaline, kuna see tähendab, et sobilik on märgaladel lasta kaugemale kui 100 meetrit.
Veelgi enam, selline lähenemisviis on vastuolus EL-i õigusaktidega, kuna see ei täida õiguskindluse põhimõtteid ning see ei ole praktilise kohaldamise jaoks piisavalt üksikasjalik. Näiteks ei anna see jahimeestele selget ja täpset arusaamist nende õigustest ja kohustusest ega võimalda riiklikel kohtutel tagada nende õiguste ja kohustuste järgimist. Seega võib tekkida juhtumeid, kus jahimehed ja ametnikud ei tea kas nad jäävad piirangu kavandatud kohaldamisalasse või sellest välja.
Ülemineku periood
Euroopa Komisjon pakub üleminekuperioodiks 2 aastat, ECHA aga 3 aastat. Üleminekuperiood peaks olema vähemalt 3 aastat, arvestades ECHA sotsiaalmajanduslikku analüüsi ning 5 aastat riikides, kus piirangud puuduvad (nt Iirimaa, Sloveenia, Malta, Poola ja Rumeenia).
Politseile ja sõjaväelastele erandit ei tehta
On kummaline, et pole ühtegi sõnaselget ega muud viidet sellele, et pliihaavli kasutamine politsei ja sõjaväe poolt jääb Euroopa Komisjoni ettepaneku reguleerimisalast välja. See tundub olema Euroopa Komisjoni tähelepanematus.
Ebaselge määrus
Juriidilisest vaatepunktist on väga ebaselge, kas algselt tööstusele mõeldud REACHi määrust saab jahimeestele kui tarbijatele seaduslikult kohaldada. REACHi määrust pole sellises kontekstis varem kohaldatud ja seega laieneb kohaldamisala kaugele selle algsest pädevusest. Näiteks etanool on aine, mis kuulub ka REACHi määrusesse, mistõttu saaks määrust laiendada, et piirata Euroopa kodanike alkoholitarbimist.
Tööstuse, jahimeeste jt sihtrühmade kriitika Euroopa Komisjoni suhtes ei ole toimunud poliitilistel põhjustel, vaid sellepärast et ettepanekud on tehniliselt ja õiguslikult puudulikud. Komisjoni praegune ettepanek ei järgi mitte mingil juhul parema õigusloome põhimõtteid. Neil on olnud piisavalt võimalusi oma sätete kohaldamiseks ja ebaselguse kõrvaldamiseks.
Samuti tuleks ära märkida, et kui piirangutega eelnõu vastu võetakse, mõjutab see liikmesriike ja olulisel määral 7 miljonit Euroopas tegutsevat jahimeest, mida ei saa eirata. Praegune komisjoni ettepanek võib kahjustada EL-i kui seadusandja usaldusväärsust ning aidata kaasa laialdasele õiguslikule ebakindlusele ja ebastabiilsusele nii liikmesriikide kui ka Euroopa jahimeeste jaoks.
Euroopa laskespordi foorum
Euroopa laskespordi foorum (ESSF) on mitteametlik platvorm spordilaskmise, jahinduse, tulirelvade kogumise, kaubanduse ja tööstuse valdkonnas. Euroopas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad peavad avatud dialoogi, et arutada ühiseid küsimusi, eriti keskkondlike, õiguslike, poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte.
ESSFi kuulub relvade tsiviilkaubanduse Euroopa assotsiatsioon AECAC, Euroopa laskemoona tootjate ühendus AFEMS, Euroopa laskespordi nõukogu ESSC, Euroopa spordi tulirelvade tootjate assotsiatsioon ESFAM, Euroopa jahinduse katusorganisatsioon FACE, Euroopa relvakogujate sihtasutus FESAC ja Euroopa jahi- ja spordirelvade instituut IEACS.
Selles valdkonnas töötab Euroopas enam kui 600 000 inimest ja aasta käive on u 40 miljardit dollarit, kui arvestada jahinduse ja laskespordi tulusid tervikuna. Kokku hõlmab see 14 000 jaemüüjat, 300 000 kokkuostjat ja üle 10 miljoni jahimehe ja laskesportlase Euroopas.
