Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esitas 12. novembril peaminister Kristen Michalile pöördumise seoses hundijahi peatamisega.
EPKK pöördumine on ajendatud viimasel ajal aset leidnud kiskjarünnakutest, mis on toonud põllumajandustootjatele suuri kahjusid ning häirinud tugevalt maal elavate inimeste normaalset elurütmi.
„Regionaalpoliitiline jutt sellest, kuidas maapiirkondi tuleb kaitsta, on õõnes, kui see ei võta arvesse kõige olulisemat – maal elavat ja töötavat inimest,“ ütles EPKK juht Kerli Ats.
“Meedia kajastab kiskjarünnakuid pretsedenditu tihedusega ning maapiirkondade elanikud väljendavad hirmu oma kari- ja koduloomade, kuid ka iseenda pärast. Loomapidajatele on pandud ebanormaalne majanduslik ja emotsionaalne surve. Kiskjarünnakute kahjude hüvitamise süsteem ei paku leevendust. Erilubade küsimus on probleemne ning EPKK sellekohane pöördumine lükati Kliimaministeeriumis sisuliselt tagasi. Ennetusmeetmete tõhusus väheneb proportsionaalselt huntide populatsiooni kasvuga,” seisis pöördumises.
Selle kõige juures on aga kaugelt olulisim asjaolu, et maal elavatele inimestele peab olema tagatud elementaarne turvatunne, pidas EPKK oluliseks.
EPKK palub, et riik astuks kiirkorras samme maapiirkondade elanike turvalisuse ja heaolu tagamiseks, toetades poliitikat, mis aitab kaitsta kariloomi ja kohalikke elanikke huntide rünnakute eest. “Ootame selles küsimuses otsustavust ja poliitilist tahet, mis näitaks, et maapiirkonnad on tõepoolest riigi prioriteet ka tegudes,” leiavad nad.
EPKK palub, et riik kasutaks võimalust tegutseda enne, kui kiskjarünnakud nõuavad esimese inimelu. EPKK on selles küsimuses valmis igakülgseks koostööks.
