18. septembril toimus Sakus Põllumajandusuuringute Keskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) põllumajanduse grupi juhatuse liikmete ja organisatsioonide juhtide nõupidamine.
Esimese punktina toimus arutelu jahinduslepingutest, mille tulemusel nõustuti, et on olemas vajadus jahindusliku näidislepingu järele. Nõupidamisele oli jahimeeste poolt kutsutud EJSi tegevjuht Tõnis Korts ja põllumehi esindas lepingute osas Siim Maripuu, advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat.
EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul pole 2023. aasta enam mägede taga ja seetõttu on kõige õigem aeg mõelda aktiivsemalt jahinduslepingute tegemisele. „Tervitame põllumeeste algatust lepingute osas ja kuna lepingud on kahepoolsed dokumendid, siis katsume jahimeestena omalt poolt ka aktiivsemad olla ja meiepoolse panuse anda. Seda enam kasvab ka jahimeeste huvi lepingute vastu, mida enam ligineb aeg, mil lõpevad kasutusõiguse lepingud riigiga,“ ütles Korts.
Vahur Tõnissoo, EPKK juhatuse liikme sõnul on edu võti koostöös. „Head koostöösuhted põllumeeste ning jahiseltside vahel saab kenasti sätestada jahinduslepingude abil,“ selgitas ta.
Koosolekul osalejad tegid ettepanekuid lepingute sisu osas. Ettepanekud tuli ka mõnedelt põllumeeste esindajatelt, kellel ei olnud võimalik koosolekul osaleda. Eelnevalt oli osalejatele välja saadetud olemasolevate lepingute näidised, nende hulgas nii Erametsaliidu kui EJSi pakutavad variandid.
2013. aastal jõustunud jahiseaduse nn selgrooks on kokkulepe maaomanike ja jahimeeste vahel. Kokkulepe vormistatakse jahindusliku kasutuse lepinguna. 2023. aastal saavad läbi enamikel jahiseltsidel riigiga sõlmitud kasutusõiguse lepingud, mida jahiseadusega pikendati automaatselt 10 aastat. Sellega seati tollal kõik seltsid võrdsesse olukorda. Kuidas elu pärast 2023. aastat edasi läheb, sõltub juba osapoolte koostööst.
