Pauastvere külas tuvastati surnuna leitud rebasel koerte katk. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemist juba teise koerte katku leiuga lühikese aja jooksul. „ Eelmisel kuul tuvastati koerte katk rebasel Lustivere külas. Kuna koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas vanuses koeri, siis tuleks oma lemmiku kaitsmiseks loom vaktsineerida. Ennekõike on ohustatud kutsikad ja noored koerad,“ selgitas Kalda.
Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal.
Koerte katku leviku vältimiseks:
- vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
- väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
- kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
- haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.
Taust
Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.
Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.
