Eelmisel nädalal kütiti 19 hunti, millega täitsid Põlvamaa jahimehed küttimismahu. Kokku on tänaseks kütitud 53 isendit.
Eelmisel nädalal kütiti Pärnumaal 6 ja Läänemaal 4 hunti, lisaks Järva-, Lääne-Viru- ning Põlvamaal 2, Hiiu-, Tartu- ja Võrumaal 1 isend. Sellega täitsid Põlvamaa jahimehed hundi küttimise mahu.
18. jaanuaril suurendati Eesti Jahimeeste Seltsile teadaolevatel andmetel hundi küttimise mahtu Järvamaal 2 isendi ja Saaremaal 1 isendi võrra. Seega on Järvamaal lubatud kokku küttida 9 hunti (kütitud 6) ja Saaremaal 6 ulukit (kütitud 4). Kokku on Eestis küttimismahuks varasema 77 asemel nüüd 80 isendit.
Lisaks muudeti ohjamisalade piire (Lääne, Rapla 2 ja Rapla 1). Hundi ohjamisala on maa-ala, mis hõlmab üht või enamat jahipiirkonda ning mille piires määratletakse huntide küttimist, hooldamist jms. See ei järgi administratiivseid piire, vaid ulukite elupaiku.
Sel jahihooajal on kütitud huntidest 10 haigestunud kärntõvesse. Haigus on tuvastatud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaal kütitud isenditelt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Hundijahihooaeg algas novembriga ja kestab veebruari lõpuni.
