Sel jahihooajal on kütitud 79 hunti, millest üks on kütitud eriloaga. Keskkonnaamet kehtestas tänavuseks jahihooajaks küttimismahu 140 isendit.
13. jaanuari seisuga on Pärnumaal ja Lääne-Virumaal kütitud 11 hunti, Järvamaal 10, Raplamaal 9, Harjumaal ja Võrumaal 7, Viljandimaal 6, Põlvamaal ja Tartumaal 4, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Jõgevamaal 3 hunti. Lisaks on Harjumaal kütitud üks hunt eriloa alusel.
Esmane küttimismaht on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud. Seetõttu ei suudetud 2019. aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita.
Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.
Hundijaht kestab jahihooaja lõpuni, s.o 28. veebruarini.
