Postimehe noortele mõeldud erilehe Postimees Juunior lugejatel on võimalus spetsialistidelt küsida loomateemalisi küsimusi. Seekord vastab küsimusele EJSi tegevjuht Tõnis Korts.
Hunte leidub tõesti Eestis praktiliselt igas piirkonnas, ka Saaremaal ja Hiiumaal. Ajalooliselt on hundid asustanud kogu Mandri-Eestit. Neile on meeldinud suured metsa- ja rabamassiivid, nagu Soomaa, Alam-Pedja, Alutaguse ja Kõrvemaa. Ka ei tunnista hundid riigipiire ja reisivad nii Lätti kui Venemaale.
Hundid elutsevad seal, kus inimasustus pole väga tihe. Normaalseks eluks on hundile vajalik piisava loodusliku toidubaasi olemasolu. Enne Aafrika seakatku oli hundi menüüs tugevalt metssiga. Nüüd pole katkust räsitud metssigade arv piisav ja nii toituvad hundid ka metskitsedest. Kui karjas on piisavalt isendeid, proovitakse õnne põdraga. Rahu ja eraldatus on hundile oluline poegade ilmaletoomisel. Emahunt toob ilmale 4-6 kutsikat, keda ta 1,5-2 kuud imetab. Seejärel hakkavad kutsikad saama liha, millega karjaliikmed neid varustavad.
Toiduotsingutel võivad hundid sattuda ka asulate lähedusse, kus kohati võib metskitsi olla rohkem kui loodusmaastikel.
Hundi käsi käib Eestis hästi, talle sobib meie looduskeskkond. Meie oleme jälle uhked, et siin elab selline tippkiskja!
