Noortele mõeldud erilehe Postimees Juunior lugejatel on võimalus spetsialistidelt küsida loomateemalisi küsimusi. Seekord vastab küsimusele EJSi tegevjuht Tõnis Korts.
Nii nagu maailm, on ka Eesti mõjutatud üleilmsetest globaalprotsessidest. Kliima soojeneb, rahvastiku arv ja tarbimine suureneb. Inimene laiutab järjest enam ja loomadele jääb vähem ruumi. Nendele elamiseks sobiv ala väheneb. See on kliimamuutuste kõrval üks põhjuseid, miks loomi jääb vähemaks.
Euroopa naarits on meie oma liik, kes oli juba välja surnud ja kelle taastamiseks on tehtud tublit tööd. Hiiumaa loodusest püüti välja Ameerika naaritsad, kes Euroopa naaritsat võõrliigina ohustavad ja taasasustati Euroopa naarits. Viimastel aastatel on tublisti juurde tulnud looduses sündinud isendeid. Ehkki suur oht on möödas, on Euroopa naarits siiski kriitiliselt ohustatud.
Kriitiline on olukord ka lendoravaga, kellele sobivaid elupaiku jääb vähemaks. Läänemere hüljestest on väljasuremisohus viiger, kelle kahaneva arvukuse üks põhjuseid on kliima soojenemine ja jääkatte vähenemine. Ka rabapüü on kliimamuutuste tõttu siin väljasuremisohus.
Väga hästi ei käi ka metsise ja tedre käsi. Ehkki neid looduses veel leidub, jääb ka nendele sobivaid elupaiku vähemaks. Tervikuna läheb Eesti loomadel-lindudel siiski üsna hästi.
