Põdrad ja hirved ampsavad männinoorendikus salatiks rohelisi siidpehmeid kasvusid kodumaakonnaski, sõraliste riigimetsas tekitatud kahju on kodumaakonnas ligemale 5000 eurot ehk kuuendik kogu Eestis kokkuarvatust.
Ulukikahjustusi hakati riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsades hindama 2012. aastast uue jahiseaduse kehtestamise järel, kirjutab Pärnu Postimees. RMK sõlmib lepingud oma maadel tegutsevate jahiühendustega. Vaadatakse põhiliselt kolme metsa vanuseklassi: metsakultuurid, noorendikud ja latiealine ehk käsivarrejämedune puistu.
“Loom tahab ju süüa, kui ta seal oma keskkonnas juba on,” möönis RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm.
Ärmi sõnade kohaselt koostati RMK Pärnumaa metskonna maadel kahjustuse akte alla viie, kogu riigis liidetud 30 000 eurost ligemale kuuendik tekkis Pärnumaa metskonna riigi hallataval jahimaal.
“Kanname ise kõik kulud, uuendame metsa ja selles mõttes on tegemist võrdse kohtlemisega nende rendijahipiirkondade kui riigi jahimaa suhtes, aga lepingutingimuste järgimine ja kahju hindamine käib ikka ühtemoodi,” rääkis Ärm. “Metoodika järgi algab oluline kahju 25 protsendist, aga jooksvalt hoiame kogu aeg silma peal ja kui on vaja abinõusid kasutusele võtta, tegutseme operatiivselt.”
Ärmi kinnitusel on põdra ja hirve arvukuse hindamine ja küttimislimiitide arvestamine pideva jälgimise all.
“Looma elupaigad aasta jooksul muutuvad, sel ajal kui on aktiivne jahihooaeg oktoobrist detsembrini, ei pruugi ühtegi põtra olla piirkonnas, kus on hästi õrnad ja kahjustustele tundlikud männinoorendikud. Aga piisab sellest, kui jaht läbi saab ja loomad saabuvad kõrvalaladelt või suurtelt kaitsealadelt, Soomaalt näiteks. Põdraperes võib olla paar–kolm looma ja kui nad elavadki kuu aega männinoorendikus, on selge, et nad söövad selle ära,” möönis Ärm.
Loe edasi Pärnu Postimehest.
