Eesti Jahimeeste Seltsile (EJS) laekunud informatsiooni põhjal on Läänemaal kaks välismaalasest jahikülalist rikkunud jahiseadust. Kasutatud on elektroonilisi peibutusvahendeid, mis on jahiseadusega keelatud.
EJS-i president Margus Puust mõistis Läänemaal toimunu hukka. „Tegemist on väga tõsise rikkumisega nii seaduslikus kui eetilises plaanis,“ ütles Puust. „Eesti Jahimeeste Seltsi jaoks on tegemist täielikult punase joone ületamisega,“ sõnas EJS-i president ja lisas, et „need inimesed on sülitanud nii Eesti jahikultuuri kui ka meie üleskutse peale käituda külalistena reeglite ja kommete kohaselt“. „Tänan nii Keskkonnainspektsiooni kui ka kõiki neid, kes selle rikkumise aitasid tuvastada ning kindlasti saavad rikkujad vastavalt seadusele karistatud,“ sõnas Puust.
EJS on ettevalmistanud koolitajad, kes vastavalt seadusemuudatusele sellest aastast jahikülalisi täiendavalt linnujahi osas harivad. Koolituse üks olulisemaid osasid on jahipidamiseks lubatud ja keelatud vahendite tutvustamine. Ka antud jahikülalised olid informeeritud meil kehtivatest reeglitest.
„Juhtunu teeb eriti inetuks see, et jahikülalised sooritasid oma teo teadlikult, kuna elektrooniliste peibutusvahendite kasutamine on kõikjal Euroopas keelatud,“ selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Kohe, kui saame ametliku teatise, peatame vastavalt seadusele nende jahitunnistuste kehtivuse,“ andis tegevjuht teada ja lisas, et „nende nimed saavad „musta nimekirja“ ja lähiaastatel nad siin jahti pidada ei saa“. „Loomulikult vaatame üle ka jahikorraldaja ja koolitaja tegevuse ‒ kui seal on puudujääke, siis on tõenäoline, et võtame koolitajalt ära õiguse väliskülalistest jahimehi koolitada,“ ütles Korts.
Eesti Jahimeeste Selts on jahimeeste katusorganisatsioon, mis ühendab enamikku Eesti jahimehi. Riikliku halduslepingu alusel korraldatakse nii oma riigi jahimeestele kui ka väliskodanikest jahikülalistele jahitunnistuste väljastamist, nende koolitamist ja rikkumiste puhul ka jahitunnistuse kehtivuse peatamist. EJS on jahinduses valinud jätkusuutliku ja teaduslikel alustel põhineva suuna, mis tähendab muuhulgas seda, et igasugune ebaseaduslik jahinduslik tegevus on taunitav. Kaasaegne jahipidamine on suures osas praktilise loodushoiu meede ja ühiskondliku tellimuse täitmine ulukite tekitatud kahjustuste vähendamiseks, haiguste ärahoidmiseks ja nendega võitlemiseks. EJS-i juhatus on kuulutanud 2018. aasta „Jahindus on looduskaitse“ aastaks.
Vaata ka Keskkonnainspektsiooni pressiteadet SIIT.
Lisainfo:
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee
