Eesti Jahimeeste Selts (EJS) pöördus keskkonnaministri poole kirjaliku ettepanekuga muuta rangemaks karistusi jahieeskirja rikkumise, sh elektrooniliste peibutusvahendite kasutamise eest.
EJSi presidendi Margus Puusti sõnul on sellel jahihooajal registreeritud küll vaid kaks rikkumist, aga sedagi on palju. „Juhatus arutas välisjahimeeste linnujahi teemat ja leidis, et nii meedias kui ka jahimeeste aruteludes kulutatakse sellele ebaproportsionaalselt palju väärtuslikku aega,“ selgitas Puust. „Meie ettepanek on läbi karistuse karmistamise anda jahikorraldajatele, jahikülalistele ning ühiskonnale selge sõnum, et me ei aktsepteeri veelinnujahi rikkumisi,“ ütles ta.
Lisaks ettepanekule karmistada karistusi elektrooniliste peibutusvahendite kasutamise eest, tehti keskkonnaministeeriumile veel kaks täiendusettepanekut. Pakuti välja defineerida külalisjahtide korraldaja mõiste ja vastutus ning kaaluda litsentseerimise võimalust. Samuti tehti ettepanek luua võimalus jahipiirkonna kasutajale jahipidamisalase kontrolliõiguse andmiseks oma piirkonnas.
EJSi asepresidendi Priit Piilmanni sõnul tooks need ettepanekud jahimeeste seltsile kaasa lisakoormust, aga jahikorralduse läbipaistvuse ja kontrollimise huvides ollakse selleks valmis. „Täna võib ka jahindus- ja looduskauge inimene olla jahikorraldaja ning seetõttu ei pruugi jahikorraldus olla alati professionaalne ja pädev,“ ütles Piilmann. „Samuti on jahipiirkonna kasutajal kohustuste pakett õigustega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Ulukiressursi hea käekäigu eest vastutajatena peaks meil olema õigus läbi viia ka elementaarset kontrolli oma jahipiirkonnas,“ lisas Piilmann.
Keskkonnaministeeriumile saadetud ettepanekuid on ajendanud tegema ka ornitoloogide väljaütlemised veelinnujahi teemal. EJS on hukka mõistnud igasugused rikkumised mistahes jahil ja teeb seda ka edaspidi. EJS toetab teaduslikel alustel baseeruvat jahindust ning on kuulutanud selle aasta „Jahindus on looduskaitse“ aastaks.
