Lõppenud põdrajahihooaeg näitas, et edaspidi tuleb põdra küttimismahtude määramisel olla ettevaatlik ja pigem neid vähem küttida, selgus 23. jaanuari Eesti Jahimeese Seltsi (EJS) juhatuse koosolekul.
EJSi presidendi Margus Puusti sõnul oli paljudel jahiseltsidel põtrade kättesaamisega probleeme. „Ehkki tervikuna vabariigis põdra küttimismaht täideti, jäi 89 jahiseltsis see täitmata,“ ütles Puust. „See annab tunnistus sellest, et põtrade arvukus on oluliselt langenud ja edaspidi tuleks küttimismahte pigem vähendada. Loomulikult on olemas arvukuse osas ka piirkondlikud erinevused, aga ettevaatlikus peaks olema üleüldine printsiip,“ lisas ta.
15. detsembriga lõppenud põdrajahihooajal kütiti Eestis 6304 isendit. Keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire eksperdid soovitasid küttida 6350 isendit, jahindusnõukogud otsustasid küttimiskvoodiks 6278 isendit. Kui 2018./2019. jahihooajal aastal jäi põtrade nappuse tõttu küttimismaht täitmata 42 jahiseltsil, siis 2019./2020. jahihooajal juba 89 jahiseltsil. Ka vasikaid nappis, mis annab tunnistust sellest, et põtrade arv on tublisti vähenenud.
EJSi juhatuse liikme Priit Vahtramäe sõnul oli KAUR-i ennustatud eelmise aasta põtrade juurdekasvu suurus – 50% – liialt optimistlik. „Meie praktiline kogemus näitab, et põtrade aastane juurdekasv jääb vahemiku 30-35%,mida kinnitab ka kirjandus “ ütles Vahtramäe. „Algaval jahihooajal peaks põtrade küttimine jääma jahimeeste arvates maksimaalselt juurdekasvu piiresse,“ lisas ta.
Põtrade küttimise osas vormistatakse lõplik ettepanek koos metsameestega maa- ja metsaomanike ning jahimeeste esindusorganisatsioonide ümarlauas. Eelnevalt konsulteeritakse KAUR-i ekspertidega ning oodatakse ära ka pabulaloenduse tulemused.