Alates aastast 2015‒2019 on metsloomaõnnetuste arv Eesti teedel igal aastal tõusnud umbkaudu 10%. Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse koostööprojekti käigus loodetakse neid õnnetusi oluliselt vähendada. Esimesi tulemusi näeme juba tänavu kevadel.
Enamik selliseid õnnetusi juhtub hämaras või pimedal ajal, mil loomad rohkem liiguvad. Seetõttu käivitasid Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus koostööprojekti, mille käigus on Eestis üles seatud juba rohkem kui 800 valgustõkke reflektorit, mis peaksid ulukeid maanteedelt eemale peletama. Reflektorid on paigaldatud seitsmesse maakonda, kuhu on moodustatud 23 reflektoritega varustatud lõiku.
Võrdlev uuring vajab samas ka alternatiivi, seega märgiti kaardile ka sama pikad ja ohtlikud võrdluslõigud. Seisuga 1. jaanuar 2020 käivitus teaduslik uuring, mis tähendab, et eeltoodud kuupäevast alates, kogutakse kõik antud lõikudel toimuvad kokkupõrked vastavasse andmebaasi. Metoodika väljatöötamise ja teaduslike kokkuvõtete tegemise on enda kanda võtnud Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer.
Jahimehed ja kindlustusselts puutuvad õnnetustega kokku iga päev
Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul puutuvad jahimehed iga päev kokku keskmiselt 12 liiklusõnnetusega, mille puhul tuleb teelt kõrvaldada hukkunud suurulukeid või otsida vigastada saanud loomi. „Kaasaegse jahinduse eesmärkide hulgas on tähtsal kohal ka metsloomade eest hoolitsemine ning püüd vähendada ulukite vigastamise ja hukkumise võimalusi maanteedel. Nüüd käivitatud uuringus kasutame selleks samasuguseid valgustõkke reflektoreid, mida Euroopas, USA-s ja Kanadas on juba varem paigaldatud. Kolme aastaga peaksime saama oluliselt selgemaks, kui palju neist Eesti tingimustes kasu on,“ selgitas Puust.
Valgustõkke reflektorite projekti hindas kõrgelt ka Euroopas pea 7 miljonit jahimeest esindav katusorganisatsioon FACE, mille juures töötav keskkonnahoiu komisjon nimetas eestlaste algatuse Euroopa 2020. aasta novembri parimaks projektiks. Läinud aastal hinnati tunnustuse vääriliseks ühtekokku 5 erineva sisuga mastaapset algatust.
If Kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul otsustas kindlustusselts selles projektis kaasa lüüa, sest kindlustuses puututakse selliste õnnetuste tagajärgedega kokku iga päev. „Kuna üle Eesti juhtub iga päev rohkem kui kümme sellist õnnetust, on tegemist vägagi tõsise probleemiga. Arvestama peab ka seda, et ligi 80% neist õnnetustest toimub suuremate ulukite, näiteks metskitsede ja põtradega. Päris tihti lõpeb niisugune õnnetus looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu,“ lisas Kolde.
Testlõigud on üles seatud ja uuringuga tehti algust
Detsembri lõpul varustati reflektoritega (kaardil punasega) viimased kaks lõiku Pärnumaal. Üks testlõik lisandus Are ja Halinga valla vahel olevale Tallinna-Pärnu maanteele ja teine Pärnu-Lihula vahele. Eelpool mainitud võrdluslõigud on markeeritud kollaselt.
1. jaanuarist alanud teaduslikus uuringus on vaatluse all 23 testlõiku, mis paiknevad seitsmes maakonnas. Uuringusse on kaasatud eri tüüpi reflektorid, et selgitada välja, kas ja millisel määral need Eestis toimivad. Reflektorite paigaldamise maanteepiirde postidele kooskõlastas Maanteeamet, kes koostöös kohalike jahimeestega vajaduse korral ka vigastatud postid ja reflektorid välja vahetab.
„Ulukid teel“ projekti kohta saab lisaks lugeda siit.
Euroopa jahimeeste organisatsiooni tunnustuse kohta võib lähemalt vaadata siit.
Vaata ka ERRi kajastust siit.
