PRESSITEADE: Oktoobriga algab ajujaht

PRESSITEADE: Oktoobriga algab ajujaht

5953
Foto: EJS

1. oktoobril algab uluksõralistele (põder, punahirv, metskits ja metssiga) peetav ajujahihooaeg, mis võib suurendada metsloomade liikuvust ja seda eriti nädalavahetusel. Eesti Jahimeeste Selts kutsub seetõttu inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.

„Jahikoertega peetavate ühisjahtide tõttu võivad metsloomad olla tavapärasest liikuvamad. Seetõttu palume liiklejatel olla tähelepanelik, eriti nädalavahetustel, mil ajujahid toimuvad,“ ütles EJSi president Margus Puust. „Jahtide toimumisest annavad märku punastes ja oranžides vestides toimetavad jahimehed, kelle tegemistesse palume suhtuda mõistvalt,“ lisas ta.

„Sügisese ajujahi eesmärk on uluksõraliste arvukuse reguleerimine vastavalt teadlaste soovitustele ja maakondlike jahindusnõukogude kokkulepetele,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Jahimehed on eelkõige ühiskondliku tellimuse täitjad, et hoida ulukite arvukus soovitud piirides, mille puhul nii ulukikahjude kui ulukitega seotud liiklusõnnetuste osakaal oleks minimaalne,“ kommenteeris tegevjuht.

Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse 4645 põtra ja 2495 punahirve. Teadlaste soovitusel oleks vaja jooksval hooajal arvukuse reguleerimiseks küttida 32 500 metskitse ja 7800 metssiga. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

5 nõuannet ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:

  • Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
  • Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
  • Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
  • Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
  • Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleks vaikselt eemalduda.

JAGA