Võrumaalt saatis jahimees Erko Sibul 9. oktoobril rajakaamerasse jäänud kaks põdrapulli, kes pärast jooksuaega on taas sõbralikult koos soolakul. EJS küsis zooloogilt kas selline käitumine on tavapärane.
Küsisime põtrade asjatundjalt Põdra-Jürilt, zooloogilt Jüri Tõnissonilt, kui tavapärane selline põtrade käitumine on ning milline on olnud põtrade sarveareng.
Heas toonuses põdrad
Tõnissoni sõnul on tegemist heas arengus põtradega. „Paar fotot päris selgelt ära ei ütle, kes nad täpselt on, ehkki sarvede sümmeetria ja harunemine räägivad pigem heast konditsioonist,“ ütles ta.
Küsimärgiks on nende vanus ja käitumine. „Kummalgi paistab kahe sarvepoole peale olevat kuus haru (3+3), mille kohta on minevikus öeldud „kolmesed“, nüüd „kuuesed“, siis kehvake pole kumbki. Vennad nad ilmselt ei ole, sest siis peaksid olema pullmullikad, kes jooksuajal aktiivsed polnud. Nii noorte kohta oleksid need liigagi korralikud ja ütleksid: „head geenid, hea poisipõli ja tervis – hea sarveaasta,“ tõdes Tõnisson.
Kui palju selles ütluses on tõtt, on Tõnissoni sõnul raske öelda, kuna 2023. aasta kütitud põtrade andmekogumine seisab veel ees. „Seda annab küll oletada, et nende sarvede kergust, kere profiili ja habet silmas pidades on nad pigem kaks jooksuaja lõpus soolakul kohtunud 2,5–3,5 aastat pulli. Kumbki ei kanna esimesi sarvi. Kaela jämedust ja näo tumedust on sellistes vaadetes raske täpselt määratleda. Ümarama habemega pull võib olla teisest aasta-paar vanem, aga nn passivanust näeb paremini hammaste kulumise järgi,“ teadis Tõnisson öelda.
Valmistuvad talveks
Pullidel on praegu jooksuaja järgsed tegemised – koondumine salkadesse ja endi talveks turgutamine. „Pärast jooksuaega on siin-seal, nt ka Lahemaal nähtud kokku kogunenud pulle reas mõne talvitumiseks sobiva paiga suunas astuvat. Sellised kogumid pole kuigi püsivad, aga kuniks jätkub toitu, on esialgu nii turvalisem,“ sõnas zooloog.
„Nendele pullidele sooviks sarvi vaadates ellujäämist, tervist ja võimalust kasvatada edaspidigi põdralehmadele atraktiivseid sarvi. Vanade sarvede massiline heitmine jääb tavaliselt detsembrisse-jaanuarini. Niisiis, kui nende pullide vanus ei selgu põdrapäevadel, siis ehk saab seda proovida määrata vähemalt sarvede õnnelik leidja,“ lisas Tõnisson.
Sarvekasvust
Tõnissoni hinnangul on põdrasarvi hinnates olnud sarvekasv aastati erinev. „Kui 2021. aasta oli põtradele kehvapoolne sarvede kasvatamise aasta, siis 2022. aastal oli see pisut parem, seda nii harunemist kui sarvede laiust vaadates. Kitsaid sarvi tuli pea kõigis vanusrühmades esile rohkem kui headel aastatel, nt aastal 2017,“ ütles ta.
Kuidas tänavu põtrade sarvearenguga on, selgub täpsemalt juba novembris, loodetavasti teoks saavatel põdrapäevadel. „Igatahes oli suve alguspool taas palava- ja põuasevõitu“ lisas Tõnisson.
