9. veebruaril kohtusid rahvuslooma ümarlaua liikmed EJS-i majas, et arutada uue looduskaitseseadusest tuleneva määruse „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ probleeme, mis puudutavad suurkiskja kahjude kompenseerimise ja ennetusmeetmete rakendamise teemat.
„Lambakasvatajate hinnangul on heast tavast mööda mindud, kaasatud pole huvigruppe ega arutatud läbi enne määruse jõustumist võimalikke kitsaskohti. Paraku on määrus kiirustades vastu võetud ja esialgu ei jää üle muud kui vaadata üks hooaeg, millises osas määruse meetmed lonkavad ja sügisel teha esimene kokkuvõte ning arutada, kuidas algatada uus määruse muudatus. Lisaks ei ole selge, kuidas peaks lambakasvatajad suutma seitsme päevaga luua endale kiskjakindlad aiad ja/või võtta karjakaitse koera. Teiseks ei ole lahti räägitud kohad, mis motiveeriks suurtootjaid jätkama uute määruse tingimustes,“ selgitas rahvuslooma ümarlaua eestvedaja Helen Arusoo.
Koosolekul osalesid zooloog Mati Kaal, hundiekspert Laura Kiiroja, kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko, EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, folklorist Marju Kõivupuu, lambakasvatajad Ell Sellis ja Mirjam Pikkmets, loodusturismi edendaja Bert Rähni, Keskkonnaagentuuri ulukiseire spetsialist Peep Männil, Tõnu Traks, rahvuslooma ümarlaua eestvedaja Helen Arusoo, Euroopa Liidu suurkiskjateega kooseksisteerimise platvormi Eesti esindaja Kaja Lotmann, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi
