27. veebruaril toimus Rapla riigimaja suures saalis Keskkonnaameti järjekorras kolmas teabepäev Raplamaa jahipiirkondadele.
Kõik Rapla maakonna 22 jahipiirkonda oli esindatud, peale Käru, kes pärast haldusreformi asub Järvamaal, kuid saab küttimismahte veel Raplamaa jahindusnõukogust. Nendest piirkondadest kus on moodustatud väiksemad jahtkonnad, oli esindajaid mitu. Lisaks oli kohal ka Tammiku jahipiirkonna esindaja, mis asub osaliselt Raplamaal, kuid küttimismahud saab Harjumaa jahindusnõukogust.
Keskkonnaameti järelevalvest
Keskkonnaamet oli hooaja jooksul kõneainet tekitanud praktikatest ette valmistanud esitluse, kus käidi läbi teemad millega on eksitud ja kuidas erinevates olukordades on õige või vale käituda. Lisaks oli koostatud ka hooaja rikkumiste statistika ja võrdlus ka varasemate aastatega.
Teabepäeva eestvedajaks oli Harju- ja Raplamaa büroo vaneminspektor Merilin Palts, kellele lisaks olid veel kaasatud Liivi Plumer, Kristi Lehtorg, Jaanus Tera ja Tanel Tiirats.
Sellel korral oli lisaks Keskkonnaameti ettekandjatele kohale kutsutud ka Lääne Prefektuuri lubade grupi menetleja Anne Aas, kelle piirkonda kuuluvad Raplamaa jahimehed.
Tuletati meelde relvade hoidmist ja menetlustähtaegasid, millest tuleb kindlasti probleemide vältimiseks kinni pidada.
Lõunasöögiks organiseeris Rannarootsi Lihatööstuse juhatuse liige Karmo Aksel maitsva seljanka supi, mis sai hulgaliselt kiidusõnu.
Ülevaade sõralistest ja jahindusnõukogu tööst
Peale PPA ettekannet sai sõna EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes tegi ligi kolme tunnise ettekande sõraliste seire teemadel ja tutvustas valiklaskmise aluseid.
Lisaks selgitas Vahtramäe, millist rolli mängib jahipiirkondade tegemises jahindusnõukogu ning miks on oluline, et oleks hea koostöö jahimeeste esindajatega, kes jahindusnõukogus meid esindavad.
Päeva lõpus tõdeti, et just koolituste osas on tegelikult huvi maakonnas suurem ning järgmiseks on plaanis korraldada ka põhjalikum põdrateemaline koolitus, kuna käimas on põdra-aasta.
