Kõige rohkem tohib hunte lasta Vahe-Eestis, iseäranis Järva- ja Raplamaal. Sealkandis on hallivatimehed ka kõige rohkem lambaid murdnud.
“Kõige suurem põhjus, miks keskkonnaamet esmaseks küttimismahuks 140 looma määras, on see, et eelmisel aastal lund maha ei tulnud ning 22 looma jäi laskmata. Ka on prognoositud, et huntide arvukus võib olla suurem,” selgitas keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik Maalehele, miks on tänavune esialgne küttimismahtmärgatavalt suurem kui varasematel aastatel.
Keskkonnaameti andmetel on Mandri-Eestis kindlalt teada 22 hundiperekonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi 32. Nende täpsem arv selgub siis, kui lumi maha tuleb.
Kõige agaramalt on hundid tänavu karjas käinud Raplamaal – oktoobri lõpu seisuga olid soed murdnud üle Eesti 933 lammast, neist 405 Raplamaal.
“Palamulla, Rapla ja Valtu jahipiirkonnas, huntide ohjamisalade piiril, sinna ongi suur osa küttimismahtusuunatud,” lausus Tannik. “Teoorias võiks seal 40 hunti küttida.”
Loe lähemalt Maalehest.
