Rebastel on jooksuaeg veebruaris, sel ajal häälitsevad nad kiledalt ja läbilõikavalt kiljudes.
Emasloom indleb kord aastas ja jooksuaeg vältab 1–6 päeva. Mõnel aastal jääb 60–70% emaseid aga järglasteta.
Tiinus kestab umbes 2 kuud ning pojad sünnivad märtsis-aprillis suletud silmade ja kuulmeavadega. Poegi on pesakonnas 4-5, nende karvkate on tumepruun. Pesakonda ähvardava ohu puhul tassib ema kutsikaid teise urgu. Silmad avanevad 2-nädalaselt ning emapiimast võõrduvad pojad 6-nädalaselt. Emarebane tassib poegadele uru juurde toitu, mille jäänuseid võib seal pesitsusperioodil leida. Pojad iseseisvuvad suve teises pooles ning suguküpseks saavad aastavanuselt. Eluiga on looduses tavaliselt 2-4 aastat.
Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja peab jahti üksi. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses.
Kurameerimise ajal märgistavad isane ja emane oma territooriumi lõhnaga. Selleks nad urineerivad puurontidele, kividele ja põõsastele, mis koos sabanäärme eritisega tekitab ainulaadse rebaselõhna. Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega. Kopulatsioon kestab tavaliselt 15–20 minutit ja sageli saadavad seda lärmavad häälitsused (emasloom klähvib). Kaklevad ja vihased loomad vinguvad läbilõikavalt.
Eestis on rebast arvukalt nii mandril kui saartel, koguni pisematel laidudel, kokku hinnanguliselt 8000 isendit.
Allikas: E.Moks, O.Kalda, J.Remm, H.Valdmann “Eesti imetajad”, Vikipedia
