Jahiseaduse üheks muudatuseks on kohustusliku koolituse nõue ka välisriigist tulnud jahimehele.
Kahjuks ei ole see olukorra paranemist kaasa toonud. Keskkonnaamet on sel linnujahi hooajal alustanud juba üheksa väärteomenetlust linnujahi nõuete rikkumiste osas, neist kuus välisriigi kodaniku suhtes.
Keskkonnaameti Ida- ja Lääne-Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenis ütles, et näiteks Kalvi ja Mahu randades on keskkonnaametnikud alustanud sel linnujahi hooajal tervelt kuus väärteomenetlust. „Kõik menetlused on alustatud Itaaliast tulnud jahituristide suhtes. Neilt on peamiselt ära võetud elektroonilisi peibutusseadeid, mida ei ole Eestis lubatud kasutada. Samuti karistati ühte Itaalia jahituristi pliihaavlite kasutamise eest kiirmenetluse korras,“ rääkis Lizdenis.
Linnujahi hooaeg kestab. Välisriigi kodanik peab Eestis enne linnujahile minekut läbima kohustusliku koolituse, mida pakuvad Eesti Jahimeeste Seltsis veelinnujahi korraldajaks õppinud koolitajad. Koolituse käigus tutvustatakse Eesti Jahiseaduse nõudeid, küttida lubatud linnuliike ning muu hulgas seda, et veelinnujahil ja märgaladel ei tohi kasutada pliihaavleid sisaldavat laskemoona ja elektroonilisi peibutusvahendeid. Käthlyn Lizdenis tuletas meelde, et tegelikult saab väärteomenetluses kütitud linnud asitõendina hoiule võtta. „Kuna lastud linnud riknevad kiiresti, lähevad need paraku koheselt hävitamisele. Itaalia jahituristidelt oleme sel hooajal Kalvi ja Mahu randades konfiskeerinud tervelt 170 lastud veelindu, mis kõik viidi kahjuks hävitamisele,“ selgitas Lizdenis.
Jahiseaduse järgi on linnujahil pliihaavlite kasutamise ja elektroonilise peibutusvahendi kasutamise eest keskmine trahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot.
