Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse AS poolt läbiviidavas uuringus on alanud otsustav etapp – käsil on viimane aasta! Järgnevalt lühikokkuvõte läinud kahe aasta numbritest.
Suurenenud on reflektoritega piiratud maanteelõikude arv. Kui 2020. aasta lõpuks oli kaetud 27 maanteelõiku ja samapalju kilomeetreid siis 2021. aasta lõpuks kasvasid lõikude arvud 39ni.
2022. aasta täiendas projekti selles osalevate jahiseltside arvu ja uute lõikudega, sealhulgas Hiiumaa Jahimeeste Seltsiga, kes omavalitsuse rahastuse kaudu paigaldasid reflektoreid saare liiklusohtlikele maanteelõikudele kokku pea 11 kilomeetri ulatuses. Nii ulatus reflektoritega piiratud lõikude arv 2022. aasta kevadeks juba 53,1 km-ni.
Tänavu eraldas If Kindlustus täiendava lisarahastuse, mis andis võimaluse lisada enam kui 500 reflektorit – sellega katsime 12,9 km ulatuses uusi maanteelõike. Viimase rahastuse eesmärk oli luua kõrvale teine muutuste võrdlemise meetod, kus piirkonna jahimeestel on suure tõenäosusega teada varasema aastaga teelõigul hukkunud ulukite arv, et aasta lõpus võrrelda „saaki“ juba pärast reflektorite paigaldamist.
Viimasele andmekogumise aastale vastu minnes on meil vaadeldavaid maanteelõike 60 ja seda 66 km-l, neist tervelt 11 km asuvad hirverohkel Hiiumaal.
Kahe erineva metoodikaga loendamist teeme tänavuse aasta lõpuni, mille järel need ka reastame, et neist koostada statistiline ülevaate. Eelmise kahe aasta juhtumid on võrreldavad tabelis 1.
Võrreldes 2021 aastal registreeritud juhtumeid, tulevad välja ka erinevused.
Kui 2021 toimus öisel ajal reflektoritega varustatud lõikudel 9 õnnetust, siis 2022 oli neid 5, kuigi lõikude koguarv suurenes 12 km võrra. Otsest mõju põhjust siit otsida ei ole siiski mõtet, sest aastate võrdluseks pole piisavalt täiendavat infot, kaasnevaid mõjutegureid on aga väga palju.
2022. aasta liikluses
Võttes kokku 2022. aastal numbrile 1247 tulnud teateid, saame aastate võrdluses täiendada statistiliste numbrite ridu küll uute arvudega, kuid mida neist välja lugeda?
Tabelis toodu põhjal näeme, et suurimaks ohuks oleva metskitse hukkumiste arv püsib viimaste aastate tasemel, 2021. aastal pääsesid inimesed pärast koroonahaiguse piiranguid taas liikuma. Võimalik, et liiklustiheduse kasvul on siin oma mõju, lisaks on tõenäoliselt langenud ka kitsede arvukus.
Mitmetes põtrade arvukuse muutust ilmestavates hinnangutes on välja toodud, et põtrade arvukus on languses, nii kajastub see ka siinsetes numbrites. Ainus ühik, mis ei ole muutunud ega nähtu ka tabelist – põtrade kokkupõrked rongidega on läbi aastate endiselt muutumatud – igal aastal keskmiselt 15‒20 põtra hukkuvad rongirööbastel.
Turvalist liikumist ja ärme unusta, et metsloomal on alati peatee!
Urmas Salmu
“Ulukid teel” projektijuht
