30. märtsil 2023 jõustunud relvaseaduse uue redaktsiooni kohaselt tuleb relvaloa pikendamise taotlus esitada Politsei- ja piirivalveametile vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist varasema ühe kuu asemel.
Uus seadusemuudatus on toonud Eesti Jahimehe toimetusele rohkelt murelikke pöördumisi. Paljudele pika staažiga jahimeestele, kes on elu jooksul mitmeid kordi relvaluba pikendanud, tuli uus muudatus ootamatult ja seetõttu paljud n-ö magasid selle maha ja jäid pikendamiseks vajalike dokumentidega hiljaks. Tagajärjed on seadusest tulenevalt loomulikult päris karmid: relvad võetakse jahimehelt politseisse seniks hoiule, kuni on sooritatud uus relvaeksam.
Eesti Jahimehe küsimustele vastab PPA politseimajor Anneli Annist.
Miks tuleb uue seaduse kohaselt esitada vajalikud dokumendid relvaloa pikendamiseks varasema ühe kuu asemel nüüd kaks kuud enne relvaloa kehtivuse lõppemist?
Põhjus, miks märtsist alates tuleb relvaloa pikendamiseks esitada taotlus kaks kuud enne selle lõppu seisneb selles, et politseil oleks aega põhjalikumalt veenduda, et relvaloa pikendaja vastab kõigile neile ootustele, mis seadusandja ja ühiskond relva omajale seavad. Teavitame omalt poolt nii e-kirja kui vajadusel ka telefoni teel kõiki relvaloa omajaid mitu korda ette sellest, et nende luba hakkab aeguma, just nimelt eesmärgil, et loa aegumine ei tuleks kellelegi üllatusena ja inimesed jõuaksid oma taotlused esitada õigeaegselt.
Paljud jahimehed on kurtunud, et uus kahe kuu nõue tuli neile siiski üllatusena ja nad ei jõudnud vajalikke dokumente õigeks ajaks korda ajada. Kui teade politseilt saadi, siis polnud võimalik enam leida aega psühhiaatri vastuvõtule. Näide ühest toimetusele saabunud kirjast: „Juba ainuüksi minu tutvusringkonnas on seitsmel relvaomanikul relvad käest korjatud ja eksamile suunatud, sest kellel läks taotluse esitamisest üks päev üle ja kellel 2-3 päeva.“ Jahimehed tunnistavad, et nad on eksinud, kuid leiavad, et karistus selles eest on ebaproportsionaalselt suur. Siit ka küsimus, kuna seadusemuudatus on uus, kas relvaeksamile saatmise asemel ei võiks politsei piirduda mingi perioodi vältel hoiatusega, et inimesed harjuksid uue seadusemuudatusega?
Sisuliselt on muutunud vaid tähtaeg, mil peab loa pikendamist taotlema – kõik muud nõuded seoses pikendamisega on endiselt samad. Relvaloa pikendamiseks ei pea varasemaga võrreldes tegema midagi teisiti või rohkem, lihtsalt peab juba varasemalt tuttava protsessiga alustama kuu aega varem. Juhul kui taotluse esitamisega hilinetakse, siis ei tähenda see koheselt, et relvaloa pikendamise taotlus jääb läbi vaatamata ja tuleb loa taotlemist kindlasti algusest peale alustada. Ka sellistel puhkudel me hindame nii seda, kui kaua inimene hilines kui ka seda, mis põhjusel ta hilines. Väikese hilinemise ning mõjuva põhjuse korral on lootus siiski relvaluba kenasti pikendatud saada. Samuti tasub tähelepanu juhtida sellele, et kui relvaloa taotleja tõesti ei jõua kõiki pabereid kaks kuud enne loa aegumist korda ajada, siis pikendamise taotlus tuleks ikkagi kindlasti esitada õigeaegselt. Sellisel juhul on taotlus küll esitatud puudustega ning need puudused – näiteks arstlik kontroll – tuleb kõrvaldada, kuid PPA-l on võimalik juba alustada relvaloa pikendamiseks vajalikke protseduure.
Kui palju jahimehi on alates 30. märtsist seoses relvaloa pikendamiseks vajalike dokumentide esitamise hilinemisega suunatud uuesti relvaeksamile?
Enamus relvaomanikke on väga kohusetundlikud ja õiguskuulekad inimesed. Seda kinnitab ka asjaolu, et tänavu on PPA pikendanud juba umbkaudu 3000 relvaluba ning erinevatel põhjustel oleme jätnud relvaloa ennistamata vähem kui sajal inimesel. Ka eelmisel aastal, kui pikendamise taotlus tuli esitada kuu enne loa lõppemist, jätsime aasta peale relvalubasid ennistamata samas suurusjärgus – nõue relvaloa pikendamist taotleda kaks kuud enne tähtaega ei ole seda arvu mõjutanud.
Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Jahimees 6/2023
