Ringkonnakohus tühistas 4. jaanuaril 2021 halduskohtu 7. detsembril 2020 vastu võetud määruse ja sellega taastati Keskkonnaameti algselt kehtestatud hundi küttimismaht.
Sel aastal kehtestas Keskkonnaamet hundi esialgseks küttimismahuks 2020/2021. jahiaastal 140 isendit. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna Halduskohtule 22.11.2020 kaebuse Keskkonnaameti käskkirja tühistamiseks, põhjendusega, et see küttimismaht on põhjendamatult suur. Ühes kaebusega esitas MTÜ ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus hundijahi peatada kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Halduskohus rahuldas osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse, lubades küttida kõigil ohjamisaladel kuni pool Keskkonnaameti määratud küttimismahust.
Keskkonnaamet vaidlustas esialgse õiguskaitse määruse. „Keskkonnaagentuur on prognoosinud selle aasta hundi pesakondade arvuks 32–34, mis teeb hundi arvukuseks ca 320–340 isendit. Sellises olukorras ei olnud meie hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ega vajalik, sest hundi asurkonda kehtestatud küttimismahuga ohtu ei seata. Pärast küttimismahu realiseerimist jääks Eestis alles vähemalt 20 hundi pesakonda, mis on kooskõlas ohjamiskavas seatud eesmärgiga säilitada Eestis 15–25 pesakonda,“ rääkis Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Ringkonnakohus leidis, et esialgse õiguskaitse jätkuva rakendamise korral saavutaks kaebaja sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, sest asjas tehtava kohtuotsuse jõustumine enne käimasoleva jahiaasta lõppu ei ole tõenäoline. Sellistel asjaoludel peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. „Olukorras, kus suurkiskjate kaitset ja ohjamist on juba ligi kümme aastat korraldatud sama tegevuskava alusel ning sellega on tagatud tegevuskavas seatud pesakondade arvukus, ei piisa seatud eesmärkide põhjendatuse kahtluse alla seadmiseks pelgalt väitest, et see ei taga hundi asurkonna soodsat seisundit,“ selgitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Ka leidis Ringkonnakohus, et Halduskohus ja kaebaja on omistanud põhjendamatult määrava tähenduse asjaolule, et hundi tegelik arvukus ei ole täpselt teada ja et 20.10.2020 seisuga oli kindlalt teada üksnes 22 hundi pesakonna ehk ca 220 isendi olemasolu. Kohus järeldas, et kuna hinnang liigi arvukusele tugineb prognoosil, mis lähtub muu hulgas pikaajalistest seireandmetest. Seega ei saa järeldada, et küttimismahu kehtestamine ei tugine teaduspõhistele andmetele.
Küttimisettepaneku aluseks on hinnang liigi asurkonna jahihooaja eelsele seisundile. See põhineb eri viisidel kogutud andmete võrdleval analüüsil, mis tuvastas muutused asurkonna seisundis. Selle põhjal prognoositi juurdekasvu. Keskkonnaamet kehtestab küttimismahu tuginedes küttimisstatistikale, ruutloendusele, jahimeeste hinnangule hundi arvukuse kohta, ulukivaatlustele, ulukikahjustustele ja infole kütitud isendite kohta.
