Rootsile anti seakatkuvaba staatus. See saavutati aasta pärast seda, mil tuvastati surnud metssiga Västmanlandi regioonis.
Katkuvaba staatuse edulugu on suuresti tänu jahimeeste panusele ja korjuste efektiivsele otsimisele. Nende piirkondlik ja riiklik koordineerimine oli SAK-i nakatunud loomade leidmisel oluline. Rootsis kasutatav meetod on hea näide sellest, mida tuuakse näiteks ka teistes Euroopa riikides, kirjutab FACE.
Aasta jooksul on tehtud head koostööd mitme huvigrupi vahel. Rootsi jahindusorganisatsioon on töötanud väsimatult selle nimel, et seakatkust vabaneda. Oluline on lisada, et võimud andsid jahimeeste seltsile ülesandeks vastutada korjuste otsimise eest. Lisaks motiveeriti neid sellega, et korjuste eest anti kompensatsiooni. Tähtis roll oli ka kohalikel jahimeestel, kes kogukonnas tegutsevad ja kellel on piisavad oskused ja teadmised, et SAK-iga tegeleda.
Seakatku ohjeldamise üks peamisi eesmärke oli metssigade likvideerimine keskses nakatunud tsoonis. Selleks kasutati mitmeid meetodeid ja tööriistu, et efektiivselt haiguse vastu võidelda. Ilma jahimeeste teadmisteta, kuidas metssiga käitub ja liigub, poleks see ilmselt toiminud.
Mitmed ulukihaigused, sealhulgas SAK, on Euroopas aina enam levimas ning kujutavad endast kasvavat ohtu elusloodusele ja majandussektorile. See murettekitav suundumus nõuab suuremat valvsust ja kooskõlastatud jõupingutusi haiguste ohjamisel.
