Sel jahihooajal on Rootsi jahimehed küttinud 54 hunti. Teadlased aga hoiatavad, et hundi arvukus pole piisavalt suur, et populatsioon püsiks elujõuline.
Jahimehed on kuu jooksul küttinud 54 hunti, mis on seni ajaloo suurim. See on aga looduskaitsjates raevu tekitanud, samal ajal kui põllumehed on rahul, kuna oht nende varale on vähenenud, kirjutas the Guardian.
Rootsi valitsus kehtestas hoolimata teadlaste hoiatustest huntide küttimismahuks tänavu 75 isendit, mis on eelmisest aastas kaks korda suurem.
„Hundid on ohuks neile, kes elavad maapiirkonnas,“ ütles Kjell-Arne Ottoson, parlamendi keskkonna ja põllumajanduse komitee asepresident. „Me peame seda majandama ja seda tõsiselt võtma,“ ütles ta.
Lambakasvatajate sõnul hukkus hundi käe läbi 340 lammast 2021. aastal ning nende arvukus ulatub ligikaudu 460 isendini. Hunte, keda loeti 1960. aastatel Rootsis välja surnud liigiks, tekitavad nüüd ka jahimeestes pahameelt, kuna nad ründavad jahikoeri.
„Jaht on absoluutselt vajalik, et huntide arvukuse kasvu aeglustada. Rootsi hundi populatsioon on suurim, mis meil tänapäeval olnud,“ ütles Gunnar Glöersen, Rootsi jahimeeste seltsi esindaja.
Ent selle aasta küttimismaht tekitab muret looduskaitsjatele. „See on kohutav. Sellel võivad olla pikaajalised tagajärjed,“ ütles Daniel Ekblom looduskaitseseltsist.
Teadlased on öelnud, et terve populatsiooni säilitamiseks ei tohiks Rootsis ja Soomes liikuv hundipopulatsioon langeda alla 500 isendi ning Rootsi keskkonnaagentuuri sõnul peaks see arv olema vähemalt 300, et vältida inbreedingut.
Paremtsentristlike ja paremäärmuslike parteide juhtimisel hääletas Rootsi parlament kaks aastat tagasi hundipopulatsiooni ülempiiriks 270, samas kui Rootsi Jahimeeste Selts sooviks seda piiri alandada 150 loomani.
Hundi arvukus langes Rootsis järsult pärast 1789. aastat, mil võeti vastu seadus, mis lubas lihtrahval jahti pidada. See tõi kaasa hirve- ja põdrapopulatsioonide hävimise, mis sundis hunte rohkem kariloomi püüdma ja riik pidi maksma iga kütitud hundi eest pearaha. Asurkond kahanes siis väljasuremise äärele ja hunt kuulutati 1960. aastatel kaitsealuseks liigiks. 20 aastat hiljem aga arvukus tõusis uuesti.
Euroopa Komisjon on varem algatanud Rootsi vastu rikkumismenetluse, hoiatades, et iga-aastane küttimine on vastuolus EL-i elupaigadirektiiviga, kuna “hundipopulatsioon ei ole jõudnud tasemele, mis tagaks selle säilimise”.
“On hämmastav, et Rootsi selliseid otsuseid teeb,” ütles Marie Stegard Lind jahivastasest rühmitusest Jaktkritikerna. “Komisjon on väga selgelt väljendanud oma arvamust, et need jahid on tegelikult ebaseaduslikud,” ütles Lind.
Tänavune hundijahihooaeg algas jaanuari alguses ja see lõppeb 15. veebruaril, kuigi mitmes piirkonnas on jaht juba lõpetatud, kuna maht on täitunud. Ekspertide sõnul ei pruugita riigi määratud küttimismahtu täielikult saavutada.
„Alates 2010. aastast on taas valitsus andnud loa iga-aastasele hundijahile. Sellest ajast alates on hundist saanud linna ja maapiirkondade vahelise konflikti sümbol,“ ültes Joanna Sandahl looduskaitseseltsist.
Allikas: the Guardian
