Võimalikult täpne teave liigi arvukusest aitab haruldaste või vähearvukate liikide puhul kaitsemeetmeid paremini planeerida, suure arvukusega liikide puhul aga prognoosida või vältida võimalikke majanduslikke kahjusid (näiteks rändavate hanede kahjusid põllukultuuridele).
Arvukuse teada saamiseks on kasutusel erinevad loendusmeetodid – Eestis näiteks Ornitoloogiaühingu koordineeritavad talilinnuloendus, haudelinnustiku punktloendus -, mis peaksid andma ülevaate kogu ökosüsteemi linnustikust. Siiski on mastaapsed seired kallid ja töömahukad, lisaks on varjatud eluviisiga liike keeruline loendada. Üks võimalus linnustikust ülevaate saamiseks on indikaatorliikide loendus – siis loendatakse liike, kelle arvukuse järgi saab teha järeldusi teiste liikide ja selle läbi kogu ökosüsteemi kohta.
Lindude hulgast on sobilikeks indikaatoriteks röövlinnud, kuna toiduahela tipus asudes peegeldavad nad ka teiste liikide seisundit. Päevase eluviisiga röövlinde on suhteliselt kerge loendada, samas teeb nende madal arvukus loendamise siiski keeruliseks ning suur pesitsusterritoorium võib tingida tegelikust suurema arvukushinnangu.
Soomes kasutatav meetod röövlindude seiramiseks püsialadel (nn röövlinnu-ruudud) on kasutusel ka Eestis. Neid alasid külastavad vabatahtlikud mitu korda aastas, registreerides kõik sealsed röövlinnud ja tehes saadud andmete põhjal üldistusi kogu Eesti röövlinnustiku kohta. Tänapäeval on võimalik kõigil loodushuvilistel oma vaatlused sisestada eElurikkuse andmebaasi, kuhu harrastusteaduse (Citizen science) raames kogunenud juhuvaatlused on oluliseks allikaks teadlastele liigi arvukuse hindamisel. Kuna piisava usaldusväärsusega juhuvaatlused võimaldavad säästa erinevate seireprojektide teostamiseks kuluvaid ressursse, on oluline teada, kuivõrd täpselt peegeldavad juhuvaatlustele tuginevad hinnangud ametlike seirete käigus kogutut.
Loe lähemalt Linnuvaatleja lehelt.
