Ametlik vaatlus kinnitas, et šaakal on esimest korda Soome jõudnud.
Esimese kinnitatud vaatluse tegi Kuopio elanik Jarmo Korhonen Põhja–Savos Rautavaaras 16. juulil u kell 19. “Sõitsin Kipari teed mööda Kuopiosse, kui kuskil poole tee peal tuli loom vastu. Arvasin algul, et tegemist on rebasega, kuid värv oli teistsusugune. Mõtlesin, et ehk on kellegi koer jooksu läinud, aga polnud nagu koera moodi ka,” ütles Korhonen Iltalehtile.
Korhonen keeras seepeale auto ringi ja pildistas looma autoaknast. Loom liikus edasi Rautavaara suunas.
Korhoneni pilte analüüsinud loodusvarade keskuse LUKE uurijad kinnitasid, et tegemist on šaakaliga. LUKE professor Ilpo Kojola ei pea šaakali jõudmist Soome sugugi üllatavaks, kuna Eestis on neid esinenud juba aastaid.
Eestist tulnud isend on pealtnägijate kinnitusel rännanud paari päevaga u 100 km. Ajalehes Karjalainen räägitakse ka sellest, et juba 14. juulil nähti šaakalit Põhja-Karjalas Eno asulas. Arvatakse, et tegemist on sama isendiga. Vahemaa Eno ja Rautavaara vahel on 110 km.
“Kuna tegemist on noore isendiga, on üsna tõenäoline, et ta liigub edasi. Palju on spekuleeritud selle üle, kuhu ta edasi rändab, kuid elukohana oleks kõige soodsamad Edela- ja Lõuna-Soome alad, ” ütles Kojola.
Samuti usub ta, et šaakaleid hakatakse Soomes rohkem nägema, kuid vaevalt suurtes kogustes. “Kuigi šaakalid on suured rändajad, peaksid nad idakaldale jõudmiseks läbima meeletu maa mööda Soome lahte”, selgitas Kojola ja lisas, et “kuna praegu on tegemist üksiku isendiga, siis suurt kahju ta tekitada ei saa ning inimestele temast ohtu ei ole”.
Kuigi üksikud šaakalid suurt kahju ei tekita, on teada mitmeid juhtumeid mujal Euroopas, sh ka Eestis, kus šaakalikarjad on tekitanud suurt kahju lambakasvatajatele ja kanafarmidele.
Šaakal on kõigesööja – ta toitub nii marjadest, raipedest kui ka väiksematest loomadest. “Kui ta satub aga huntide või ilveste elualale, võib ta ise nende toidulauaks sattuda,” ütles Kojola.