Viimase kahe aastaga, mil Eestis on möllanud Aafrika seakatk, on kodusigu ligi saja tuhande võrra vähemaks jäänud, aga Saaremaal on sigu praegu kasvamas hoopis rohkem kui aasta tagasi, kuigi ranged sanitaarnõuded teevad seapidamise kallimaks.
Ometi pole ka Saaremaa kodusead siiski katkust puutumata jäänud. Eelmise aasta augustis hukati Sakla sigalas üle 2700 sea. Tänane seis on aga see, et 3000 siga on selles farmis pärast mitmeid desinfitseerimisi ja garantiinikuid jälle sees, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Pesti kõik seinad, laed, absoluutselt kõik ära. Vedelsõnnik väljutati, see desinfitseeriti, desotati ja siis pandi 40 päevaks karantiini. Siis tuldi veelkord ja desinfitseeriti ära,” kirjeldas Valjala söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu.
Vaatamata ligi poole miljoni euro suurusele majanduslikule kahjule, millest riik kompenseeris pisut üle 226 000 euro, on ettevõttes täna sigu rohkem kasvamas kui aasta tagasi enne katkupuhangut – neis farmides kasvab suurusjärgus 31 000 siga.
Seafarmides elavatele kodusigadele on Aafrika seakatku nakatumiseks kõige kriitilisemad just lähenevad suvekuud, kui inimesed rohkem metsades ringi liiguvad ja sealt nakkusepisiku võivad kaasa tuua.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) märtsikuise kontrolli käigus loeti Eesti 143 seafarmis kokku ligi 280 000 siga, 2015. aastal oli neid 360 000. See tähendab, et viimase kahe aastaga on sigu ligikaudu 22 protsendi võrra vähemaks jäänud.
Tauditsoonides on alates 2015. aastast hukatud katku tõttu üle 20 000 kodusea. Sel aastal on seakatk diagnoositud 430 metsseal. Ainus taudist puutumata piirkond on Hiiumaa.
Kodusigadel oli viimane katkujuhtum eelmise aasta augustis Saaremaal.
“Jätkuvalt on seakatk Eesti metsades ja iganädalaselt saame teateid positiivsetest proovidest metssigadel. Kuna praegu aktiivne küttimisaeg on lõppenud, siis tuleb neid vähem, aga Saaremaa, Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa on iganädalane teema. Metsas tuleb alati olla ettevaatlik, kui puutute kokku korjustega. Metsast me ei tohi seda kodufarmi tuua, et see on ikkagi esmane sõnum,” rääkis VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.
Loe lähemalt ERRist.
