25. veebruaril toimus Kagu-Eestis Võrumaal järjekordne infopäev sigade Aafrika katkust (SAK). Infopäeva korraldasid Võrumaa Jahimeeste Selts koostöös EJSiga. Esinesid ja küsimustele vastasid oma ala tipptegijad.
Infopäeva avasid Võrumaa jahimeeste juht Mati Kivistik ja EJSi tegevjuht Tõnis Korts.
Tegevjuht toonitas, et vaatamata sellele, et SAK on suur probleem ühiskonnale, on see jahimeestele ka võimalus ennast ühiskonna silmis positiivses võtmes näidata. Sellest, kuidas me SAKiga hakkama saame ja millist rolli mängime selle tõrjumises, sõltub ka meie maine ühiskonna silmis.
Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel rääkis seakatkust üldiselt. Kust ta meile tuli, kuidas levib ja milline on hetkeseis. Samuti valgustas Pärtel, kuidas tekivad taudistunud alad, kes ja mis alusel neid määrab. Hetkel on taudistunud alasid 7, kaks neist Võrumaal. Taudistunud ala kehtib 1 aasta peale viimase katkujuhtumi leidmist. EL rakendusotsustusega tekivad taudi tsoonid. Sellel aastal uuritud üle 1000 metsseasea proovi. Plaanis on soetada 10 külmikut kütitud ja uurimist ootavate lihakehade säilitamiseks. Infot selle kohta saab edaspidi.
Pärtelile esitati hulga küsimusi ja ettepanekuid. Tehti ettepanek, et laupäeval ja pühapäeval peaks olema võimalus proove laboratoorselt uurida, siis ei tekiks viivitust. Kurdeti, et hulkuvad koerad taudistunud alal on suur probleem. Kes peaks nendega tegelema? Seaduse järele omavalitsus, aga see väidetavalt ei toimi.
Keskkonnaameti kriisiolukordade nõunik Teet Koitjärv tutvustas kehtivaid piiranguid ja meetmeid tauditõrje rakendamiseks SAKi tõkestamiseks metssigade populatsioonis. Peamine eesmärk on hoida SAK eemal farmidest. Esitati hulgaliselt küsimusi piirangute kohta. Koitjärve sõnul on enne uut jahihooaega plaanis laiem kokkusaamine, kus analüüsitakse ka rakendatud piiranguid.
Tartu Ülikooli doktorant Ragne Oja rääkis teemal SAK ja metssigade lisasöötmine. Ta tutvustas metssea toidulauda ja lisasöötmise eesmärke. Lisasöötmisel on 2 eesmärki: suurendada asustustihedust ja muuta küttimist efektiivsemaks. Metssigade arvukus sõltub meie tingimustes põhiliselt lisasöötmisest ja temperatuurist. Ta tutvustas, et lähiajal on plaanis SAKi alane uuring, mille läbiviimisel loodab Tartu Ülikool ka jahimeeste abile. Sellekohane info tuleb EJSilt.
Peep Männil rääkis oma ettekandes metsseast ja SAKi levikust. Samuti tutvustas ta ulukiseire osakonna tööd metssigade uurimisel. Metssigu on uurimise eesmärgil kaelustatud. Samuti rääkis Männil metssigade lisasöömisest. Kajastamist leidsid ka mujal tehtud uuringud, näiteks metssigade hajumise kohta.
Männil rääkis ka hundi võimalikust osast katku levitamisel. Praegu on uurimise all 3 kaelustatud hunti. Selle kaudu uuritakse ka huntide toitumist. Männil tegi jahimeestele ettepanekuid, kuidas SAKi pidurdada. Soovituste kohaselt tuleks metssea arvukust alandada. Taas tõstatus küsimus, kas hunt aitab kaasa SAKi levikule või pidurdab seda. Jahimeeste hulgas valitseb kindel veendumus, et hunt aitab kaasa katku levikule. Ulukiuurijad ja looduskaitsjad on vastupidisel seisukohal. Tõe aitaks välja selgitada vastavad teaduslikud uuringud. EJS teeb sellekohase ettepaneku jahindusteadlastele ja rahastajatele.
Tugev aplaus ettekandjatele infopäeva lõppedes andis tunnistust sellest, et infopäev läks asja ette ja selliste kohtumiste korraldamine on vajalik.
SAKi puhul on küsimusi rohkem kui vastuseid ja nagu ütles Võrumaa jahimeeste juht Mati Kivistik kokkuvõtet tehes, et aeg annab arutlust.
