28. augustil tuvastas Veterinaar- ja Toidulaboratoorium üle kaheaastasel metsseal (emis) sigade Aafrika katku (SAK) viiruse. Tegemist oli ilmselt autolt löögi saanud ja selle tagajärjel surnud metsseaga.
SAK viirusega metssiga leiti Raplamaalt Rapla vallast Toomja küla lähistelt, mis asub ühtlasi Kaiu Jahindusklubi aladel. Surnud emis oli heas toitumuses, siseorganites haigusele viitavaid tunnuseid ei täheldatud. Jahimeeste sõnul oli emis liikunud ilmselt üksinda, karja koos emisega ei märgatud. Jahimeeste hinnangul on selles piirkonnas viimasel ajal olnud vähe metssigu, kuid nüüd on neid aja jooksul juurde tulnud.
„Tuleb tõdeda, et loodusjõudude vastu me ei saa. Oleme endiselt looduse meelevallas ja peame sellega arvestama. Koht polegi oluline, kus SAK pead tõstab. See võib juhtuda kus tahes. Meie ülesanne on jätkuvat aktiivselt tegutseda metssigade küttimisel, hukkunud korjuste leidmisel ning kogu olukorra jälgimisel,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse liige ja Kaiu jahindusklubi liige Tiit Tammsaar.
„Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad,“ sõnas EJSi president Margus Puust.
„Tundub, et SAKi puhul on tegemist väga sitke vaenlasega. Ta on nagu mitmepealine lohe, raiud pead maha ja uued kasvavad asemele. Aga võitleme edasi, muid valikuid meil pole. Meie anname endast parima, loodame seda ka teistelt. Siiani on koostöö nii riigiga kui seakasvatajatega väga hästi sujunud, kindlasti jätkub see ka nii edasi. Vaja on aga seda, et sarnaselt koroonaviirusele mõistaks seda taudi kogu ühiskond ja käituks vastutustundlikult. Ainult nii saadab meid edu,“ kommenteeris EJSi tegevjuht Tõnis Korts.
Hetkel ei ole nakkusallikas teada, võib vaid oletada. Viiruspositiivne leid viitab sellele, et viirus on kas keskkonnas või siis ringleb metssigade populatsioonis. Viimane viiruspositiivne metssea leid Rapla vallas oli 2018. aasta veebruaris. Eestis tervikuna tuvastati viirust viimati 2019. aasta 6. veebruaril Läänemaal Haeska küla kandis.
Möödunud 2019/2020 jahiaastal lubati küttida 5170 metssiga, kütiti aga 4584 isendit. Käimasoleval jahihooajal on lubatud küttida aga kolmandiku võrra rohkem, 7800 metssiga.
Antud olukorda arvesse võttes palub Veterinaar- ja Toiduamet jahimeestel metsas ringi liikudes pöörata eriti suurt tähelepanu surnud metssigade leidmisele. Surnud metssigade testimine annab rohkem teavet selle kohta, kuivõrd viirus metssigade populatsioonis levinud võib olla.
Juhul kui leitakse surnud metssiga, palume sellest koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti regiooni maakondlikku keskust. Proovi võtab üldjuhul regiooni keskuse ametnik või annab täpsed juhised proovide võtmiseks. Võimalusel võetakse surnud metssea põrn ja/või neer. Juhul kui neid organeid võtta ei ole, võetakse toruluu.
Samuti tuletab VTA meelde, et bioturvalisus jahil on väga oluline. Metsast tulles tuleb puhastada ja pesta, desinfitseerida ning vahetada jalanõud ja riided; puhastada ja pesta, desinfitseerida jahil kasutatud veovahend ja töövahendid. Korjus tuleb transportida selleks ettenähtud spetsiaalsesse konteinerisse ning transportimise käigus järgida bioturvalisuse nõudeid. Kõik need nõuded on selleks, et ennetada ja ära hoida sigade Aafrika katku viiruse levitamist.
Veterinaar- ja Toiduamet tänab Eesti Jahimeeste Seltsi ja kõiki jahimehi väga hea koostöö ja panuse eest sigade Aafrika katku ennetamisel ja tõrjel!
EJS tänab nii Maaeluministeeriumi, VTA-d kui ka VTL hea koostöö eest ja võitleme koos edasi!
