EJS on andnud selgitusi uue sigade Aafrika katku määruse kohta. Meiepoolsed selgitused on tuginenud alati VTA seisukohtadele. Jätkuvalt on aga teema aktuaalne, mistõttu palusime täiendavat selgitust otseallikalt ehk VTAst.
Infot jagab loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.
Head jahimehed!
Sigade klassikalise ja Aafrika katku tõrje eeskirja muudatus on tekitanud taaskord aktiivset vastukaja ja elevust jahimeeste seas. Pean siinkohal vajalikuks Veterinaar- ja Toiduameti poolt olukorda selgitada.
Tänase seisuga on SAKi nn rindejoon metssigade populatsioonis Kihelkonna‒Lihula‒Kose‒Kunda liinil. Põhiraskus SAKi tõrjel jääb täna just nende piirkondade jahimeeste ja veterinaarametnike kanda. See olukord on täna paratamatu ning taudi edasiliikumist me oluliselt mõjutada ei saa. Kunas joon Hiiumaa ja kogu mandri loodeosa ületab on ainult aja küsimus. Murelikuks teevad aga jätkuvad positiivsete metssigade leiud aladelt, kus katku kõrgpunkt oli aasta-kaks tagasi. See on aga mõistetav, kuna loodus tühja kohta ei salli. Tulevad uued karjad ning nakatuvad uuesti. Seda seepärast, et teadlaste arvates leitakse loodusest kõigest 10‒15% korjustest ehk looduses on viirus igati olemas.
SAKi tõrjumine
Veterinaar- ja Toiduamet on täna kindlal seisukohal, et SAKi tõrjumiseks metsas on olulisim keskkonna säästmine nakkussurvest. Seda saame tagada ainult siis, kui kõik järgivad hoolikalt bioohutusnõudeid ning teevad võimalikult palju nakkusmaterjali kahjutuks. Kuni me ei tea kütitud sea uurimistulemusi, peame teda käsitlema kui võimalikku nakkuskandjat. Kui jahiseltskonnal on tavaks sisikond välja võtta laskmiskohast, võib seda teha. Samas peab sisikonna kohe matma või lekkekindlasse kotti/kasti panema ning konteinerisse toimetama. Rümbalt pea eraldamist mina sellises olukorras õigeks ei pea (ka ei ole seda kunagi kuulnud, et jahimehed seda praktiseeriks). Sisikonna eemaldamisel tuleks eelistada ka praktikat: üks nuga ja üks mees. Sellega saame vähendada saastamise riski. Seejärel tuleks jätta rümp rippuma kuni uurimistulemuste saabumiseni. Naha eemaldamist metssealt, kelle uurimistulemused on saabumata, ei saa me lubada.
Kui on selgunud positiivne uurimistulemus kütitud metssea kohta, tuleb rümp kahjutustada. Veterinaar- ja Toiduamet on otsustanud, et täna on seda kõige ohutum teha AS Vireen käitlemistehases. Tänaseks on just SAKi rindejoon varustatud piisava arvu konteineritega, et tagada nakatunud metssigade äravedu. Kui on haigestunud metssigu jahil tabatud korraga rohkem kui konteinerisse mahub, saame tühjendustellimusel tagada AS Vireeni poolt lisakonteineri kaasavõtu ringile.
Nakkusoht küttimisel
Kütitud metssea matmist peame me täna õigustatuks ainult erandolukorras ja seda kooskõlastatult veterinaarkeskusega. Erandkorraks loeme kindlalt seda, kui pärast küttimist (kas välisel vaatlusel või siis sisikonna eemaldamisel) avastatakse metsseal katkule viitavaid kliinilisi tunnuseid. Sellisel juhul võib metssea matta küttimiskohas. Samuti on jätkuvalt õigustatud hukkununa leitud metssigade matmine nende leidmiskohas.
Iga jahimehe kohustus on tagada võimalikult kõrge bioohutus, et ta ise ei muutu nakkuse edasikandjaks ning ühine jahiauto, jahimaja või lahanguruum ei saaks nakkuskoldeks!
Jõudu Teile!
