Looduskalendrist leiab täpsema ülevaate ümarlauas räägitust. Salvestatud teksti pani kirja Helen Arusoo
14. oktoobril koguneti EJSi arutama sigade Aafrika katku tõttu tõstatunud teemat – mida teha metssealihaga. Jahimeeste põhimõte on, et kõik mis kütitakse, tarbitakse ka ära. Hetkel on erinevaid takistusi selle põhimõtte realiseerimiseks, mistõttu ümarlaud ka kokku kutsuti, et koos välja tuua probleemkohad ning hakata lahendusi otsima.
EJSi tegevjuht Tõnis Korts tegi ülevaate jahimeeste seltsist ja meie tehtavast tööst.
Linnamäe lihatööstuse esindaja Tarmo Küla rääkis hetkeseisust lihakokkuostja vaatevinklist. Läänemaal paikneva firmana saavad nad kokku osta I tsoonist ja saartelt. Välispartnerid uurivad, et kas samas majas töödeldakse ka metssigu. SAKi tõttu on ka muu ulukiliha realiseerimine keerulisemaks muutunud. Kliendid on hirmul ja oleks vaja, et seda hirmu vähendataks.
Karusnahaliidu esindajad viskasid õhku idee loomsetest jäätmetest farmiloomadele sööda valmistamise, mis võimaldaks ka kasutust leida SAKi diagnoosiga lihakehadele. Hetkel on seadusandlus selline, et SAKi nakkusega liha tuleb utiliseerida ja seda ei saa sööda tegemiseks kasutada!
Koos käidi läbi nii metssealihast konservi tegemise küsimus ajateenijatele kui ka metssealiha populariseerimise kampaania. Edaspidi on plaan ümarlaual osalenud võtta teemade kaupa kokku ning tegeleda sektsioonides edasi. Täpsemalt panevad arutletu kirja ajakirja Loodusesõber ajakirjanikud.
Osalejad: Lihakokkuostjatest Linnamäe lihatööstuse esindajana Tarmo Küla, Eesti Karusnahaliidust Tarmo Kattago ja Bruno Jakobi, ajakirjast Loodusesõber Mats Kangur ja Helen Arusoo, Maaeluministeeriumist Eva Lehtla ja Ingrid Vesmes, Looduskalender.ee-st Gennadi Skromnov, Veterinaar- ja Toiduametist Kristi Kadak. Eesti Jahimeeste Seltsi esindajatena: Tõnis Korts, Andres Lillemäe, Kaarel Roht, Jaanus Vaiksoo ja Karolin Lillemäe.
